sotsiaalmeedia - MTÜ Kriisiuuringute Keskus

Osalesime Rootsis Läänemere ja Ida-Euroopa piirkonna ühiskondliku säilenõtkuse konverentsil

kruk — Fri, 13 Oct 2023 10:00:16 +0000

Osalesime Rootsis Läänemere ja Ida-Euroopa piirkonna ühiskondliku säilenõtkuse konverentsil

Kriisiuuringute Keskus osales oktoobris Södertörni ülikoolis (Rootsi) toimunud Läänemere ja Ida-Euroopa piirkonna ühiskondliku säilenõtkuse konverentsil.

Oktoobrikuu viis meid osalema Södertörni ülikoolis toimunud Läänemere ja Ida-Euroopa piirkonna ühiskondliku säilenõtkuse konverentsile “How to Be Prepared? Governance for Societal Resilience in the Baltic Sea Region and Eastern Europe”.

Konverents oli peamiselt pühendatud õppetundidele, mida on toonud Venemaa sõda Ukrainas sealse tagala ja ühiskonna jaoks. Kõige olulisema mõttena toome sealt järgmise: ainus põhjus, miks algselt Venemaa poolt planeeritud 3-päevane sõda Ukrainas on jõudnud 600-päevani, on tagala ja ühiskonna vastupanuvõime.

Sõjalises krisiis on tagalas toimuv täpselt sama oluline, nagu rindel toimuv. Need on ühe mündi kaks poolt, neid ei saa lahutada. Selle eest peaks seisma laiapindne riigikaitse ka Eestis, ent kuna elanikkonnakaitse on sisuliselt arendamata jäetud, on see ülimalt problemaatiline. Jagasime Eesti tagala võimekuste tõstmise praegust seisu ning tõdesime, et Ukraina õppetundidest on väga palju õppima.

Teemade ringi kuulus ka desinformatsiooniga toimetulek ning seegi, mida tähendab telefon nutisõjas. Sellest oleme ka varasemalt kirjutanud, eelmisel aastal Sisekaitseakadeemia teadusajakirjas Turvalisuskompass (Ukraina avaliku sektori kohanemine Venemaa infosõjas – sotsiaalmeedia kui relv: autoriteks Sofiia Kostytska, Anne-May Nagel ja Hannes Nagel; loe siit) ja ajakirjas Verbis Aut Re (Kui sotsiaalmeediapostitus võib tappa ehk näiteid Vene-Ukraina sõjast: autoriteks Anne-May Nagel, Sofiia Kostytska ja Hannes Nagel, loe siit) aga ka Kaitseliidu ajakirjas Kaitse Kodu! (Sotsiaalmeedia relvastamine: oht elule ja julgeolekule: autoriteks Hannes Nagel ja Sofiia Kostytska; loe siit) ning rahvusvahelises ajakirjas Baltic Rim Economies (Weaponized social media as a national security threat: autoriks Hannes Nagel, loe siit).

Kuivõrd Kriisiuuringute Keskus on viimastel aastatel koostanud kaks mahukat uuringut Eesti omavalitsuste toimetulekust kriisidega ning nõustanud omavalitsusi ka kriisijärgse õppimise faasis, on oluline ka Eesti leide kõrvutada regiooni teiste riikide kohaliku tasandiga. Sestap jagasime konverentsil Eesti kogemust ühiskonna säilenõtkuse kujundamisel, mis võimaldas meil võrgustuda teiste Läänemere ja Ida-Euroopa riikide kodanikuühenduste ning teadusasutustega, kes tegutsevad ühiskonna jätkusuutlikkuse valdkonnas.

× Kriisiuuringute Keskuse kaasalgataja ja teaduri Anne-May Nageli osalemist konverentsil toetas Eesti Vabariigi Kodanikuühiskonna Sihtkapital, keda täname võrgustumise toetamise panuse eest, mis on andnud positiivse tõuke meie edaspidisele koostööle uute välispartneritega!

Foto: konverentsi ühispilt (Nastia Romaniuk).

Jaga postitust:

The post Osalesime Rootsis Läänemere ja Ida-Euroopa piirkonna ühiskondliku säilenõtkuse konverentsil first appeared on MTÜ Kriisiuuringute Keskus.

Sotsiaalmeedia kui relv: valmis artikkel Ukraina kogemusest sotsiaalmeediasõjas

kruk — Mon, 28 Nov 2022 10:32:14 +0000

Sotsiaalmeedia kui relv: valmis artikkel Ukraina kogemusest sotsiaalmeediasõjas

Kriisiuuringute Keskuse teadurid Sofia Kostytska (Ukraina), Hannes Nagel ja Anne-May Nagel avaldasid Sisekaitseakadeemia ajakirjas “Verbis aut Re” artikli, mille fookuses on sotsiaalmeedia relvana kasutamine Ukraina sõja näitel.

Artikkel kirjeldab sõjaaegseid sotsiaalmeediast lähtuvaid ohte, juhtumeid Ukrainast ning ka viise, kuidas Ukraina riik on mainitud ohtude maandamisega toime tulnud.

Ukraina on Venemaa infosõja võtetega kokku puutunud juba pikka aega – mitte ainult alates selle aasta veebruarikuu saatuslikust päevast, vaid juba 2014. aastast. Ka Eestil ja paljudel teistel maailma (sh NATO) riikidel on samuti puuteid Venemaa infosõja väljunditega, aga aktiivses konfliktis toimuva kõrval kahvatuvad rahuaja kogemused.

Seetõttu on oluline, et toetame Ukrainat ka infosõjas, aga ka õpiksime Ukraina kogemusest ennetamaks enamlevinud vigu. Tsiviilelanike ja sõjaväelaste informeerimine sotsiaalmeedia kasutamise ohtudest sõja ajal enne reaalse agressiooni algust võib aidata vältida infrastruktuuri ja elutähtsa varustuse kahjustamist, tsiviilelanike vigastusi ja isegi surmajuhtumeid.

Sõja algfaasi Retroville’i juhtum on valus õppetund mitte ainult Ukrainale, aga ka Eestile ja esitab põhjendatud küsimusi sisejulgeolekuasutustele: kas ja kuidas oleks sarnane olukord välja näinud näiteks Tallinnas, kui raketilöök tabanuks rahvarohket Viru keskust, ent veelgi enam, kuidas selliseid ohte maandada?

Täismahus artikli leiad siit: “Kui sotsiaalmeediapostitus võib tappa ehk näiteid Vene-Ukraina sõjast.”

Jaga postitust:

The post Sotsiaalmeedia kui relv: valmis artikkel Ukraina kogemusest sotsiaalmeediasõjas first appeared on MTÜ Kriisiuuringute Keskus.

Ühismeedias ilmutatud väljanäitused

kruk — Fri, 11 Nov 2022 10:00:10 +0000

Ühismeedias ilmutatud väljanäitused

Anne-May Nagel —

Ühismeediast võib jääda mulje kui meelelahutusest ja vahetust võimalusest püsida heade sõprade ja tuttavatega kontaktis ning kursis toimuvaga.

Boonusena annab see muidugi võimaluse piiluda võõraste inimeste ellu. Kuid aususe poolest on need pildid tõsielust küll kaugel. Ühismeediakasutuse plahvatusliku kasvuga on kaasnenud uuringud selle kõrvalmõjude kohta kasutajale. Üheks uurimisvaldkonnaks on ühismeediaka- sutuse mõjud vaimsele tervisele, seal- hulgas enesekindlusele.

On leitud, et noorte seas mõjub ühismeediakasutus, sealhulgas teiste inimeste jälgimine, enesekindlust kahandavalt ning seda eriti tüdrukute seas.1 Seejuures kasutab ühismeedias nähtud sisu enesega võrd- lemiseks 88% ühismeediakasutajatest ning mida kauem ühismeedias aega veedetakse, seda vähesem on kasutaja enesekindlus.2

Mis ühismeedias õieti toimub?

Ühismeedias osalejate kontod võib laias laastus jagada kaheks: seal niisama ajaviiteks tegutsejad, ja need, kes oma ühismeedias kohalolu ja sisuloome kaudu saavad rahalist või ainelist kasu.

Nii mahubki nn tavainimeste kontode postituste vahele ilmatuma hulk sisuloojate kontode sponsoreeritud postitusi, mis tähendab, et keegi (tavaliselt ettevõtte, kellele reklaamitav toode/teenus kuulub) on postituse tegemise eest postituse tegijale tasu maksnud, seejuures pole vahet, kas tasu laekus kontole või saabus tasuta toodete või teenustena.

Sisuloomise äris liiguvad märkimisväärsed summad. Sisuloojate hea tava ja eetika kohaselt tuleks asjaolu, et postitus on sponsoreeritud, ka postituse juures ära märkida, et lugejad ja vaatajad teaksid, et konkreetse postituse eest on postitaja teatud kasu saanud.

Oma vaimse tervise huvides tuleks ühismeediast lähtuvasse infosse suhtuda teatavalt distantsilt. Umbes nii, nagu minnakse muuseumi mõnda näitust vaatama ja on selge, et tegu on valitud hetkede ja esemetega paljudest võimalikest.

Ka ühismeedianäitusel ei ole võimalik tutvuda inimese kogu looga ja nii jääbki filtrita ühismeediasisu tarbides tihtipeale mõru maitse suhu. Seejuures võib sisuloojaid jälgides enesekindlust õõnestava doosi saada igaüks, seda nii oma välimuse, tarkuse kui ka näiteks lastekasvatamise peene kunsti kohta. Kusagil kuklas jääb ringi hiilima tunne, miks minul nii pole.

Ehk aitabki ühismeedias tundeid säästa ja turvaliselt liigelda mõtlemine, et sealt vastu vaatavad täiuslikud elud, mis paljudele enesehinnanguprobleeme ja ärevust tekitavad, pole muud, kui igaühe loodud ja hoolikalt kureeritud näitus.

Kui ühismeediasse minna, siis mine kui muuseumi.

Distantsi hoides ning mõistes, et näitusel olevad fotod, pildid või esemed on muuseuminäituse sarnaselt mõeldud eelkõige tõlgendamiseks, mitte pidevaks ja enesetunnet põrmustavaks võrdlemiseks.

Siinkohal on paslik välja tuua, et ühismeedias liigub võrdlusmomentide kõrvale ampsamiseks ka kasulikku sisu. Nippe sellest, kuidas jääda keerulistes olukordades rahulikuks, kuidas valida rehve, kuni selleni, kuidas pastat õigesti keeta. Igaühele oma.

Kuidas aga aru saada, milline sisu on kasulik ja millist nõu kasutusele võtta? Ka esmapilgul kasulikku sisu tarbides tuleb uurida, kes peitub info jagaja profiili taga, milline on tema pädevus, tõsisemate küsimuste, näiteks tervise, trenni või toitumise kohta käivate soovituste puhul ka läbitud haridustee.

Uuri, mis on kirjas konto tutvustuses, vaata eelnevaid postitusi. Kui vaja, võta allikakriitilisuse huvides ka internet appi ja uuri, kellega või millise ettevõttega täpselt tegu on.

Seega tuleks ühismeediast saadud näpunäidete või Instagramis nähtud piltide suhtes ilmutada tervislikku skepsist, vähemalt seni, kuni allika usaldusväär- sus on kontrollitud.

Kui usaldusväärsus pole oluline ja tegu on lihtsalt oma elust hetki jagava sõbraga või võõraga, pea siiski meeles, et viibid hoolikalt koostatud virtuaalsel väljanäitusel, mis on järjest enam ka strateegiliselt planeeritud.

Jälgi seda nii sõprade, tuttavate, võõraste, äride kui sisuloojate kanaleid külastades. Ja ole hea, anna see info edasi ka oma lastele, õpilastele, sõpradele või noortele, kes veedavad eri platvormidel palju aega – ühismeedia on pelgalt kureeritud näitus.

Tõelisest elust kogu selle ilus, võlus ja valus on asi kaugel.

Kasutatud allikad:

1 Silje Steinsbekk, Lars Wichstrøm, Frode Stenseng, Jacqueline Nesi, Beate Wold Hygen, Věra Skalická, The impact of social media use on appearance self-esteem from childhood to adolescence – A 3-wave community study. – Computers in Human Behaviour 2021, 14.

2 Jan Muqaddas, Sanobia Soomro, Nawaz Ahmad, Impact of Social Media on Self-Esteem. – European Scientific Journal 2017, 13(23), 329–341.

Arvamuslugu on ilmunud 4. novemril kultuurilehes Sirp, nr. 44(3916), lk 25.

Jaga postitust:

The post Ühismeedias ilmutatud väljanäitused first appeared on MTÜ Kriisiuuringute Keskus.