Üks võimalik oht, mida Sofia Kostytska näeb, on meie veepiir Venemaaga ehk Peipsi järv. „Kui nad otsustavad rünnata, neil võiks olla väga lihtne läbi veepiiri siia siseneda. Nad kasutasid sarnast taktikat ka Ukraina ründamiseks,“ viitab ta, kuidas Vene laevad Mustalt merelt Ukrainat pommitasid. Kostytska usub, et Peipsi järvel ja selle läheduses peaks tugevdama valvet, milleks on vaja, et meie jõude seal rohkem oleks. „Isegi kui nad ei saa vaenlast peatada ja tagasi tõrjuda, võivad nad võita aega.“

Elanikkonnakaitse vaatest on üks kuumemaid teemasid varjendid. Kostytska ütleb, et varjendis ei tohiks olla aknaid, see peaks olema üsna sügaval maa all. „Ideaalses varjendis on ka voodikohad, vee- ja toiduvarud. Ukrainas on meil vedanud, sest meie suuremates linnades on metroo. Näiteks Harkivis, kus on praegu suured rünnakud, on metroo nii hästi kohandatud, et lastel toimuvad seal koolitunnid.“ Samuti on olulised õhusireenid, sest nad teatavad ohust kiiresti. Eestis peaks sireenipaigaldus olema tehtud 2024. aasta jooksul. 

Ukraina parlament töötas hüperkiirusel 

Juba enne täiemahulise sõja algust tegi Ukraina teatud ettevalmistusi. Kostytska sõnul töötas sõja alguses ülikiiresti ka parlament, kes kohandas seadusandluse sõjaaja tingimustele. „Siiski on tulnud ette olukordi, kus varjendid polnud hästi ligipääsetavad, mõnes kohas olid need halvasti varustatud, mõnes kohas mitmed varjendid suletud. See maksis elusid. Ma arvan, et teistel riikidel on oluline praegu õppida Ukraina traagilisest kogemusest ja vältida kurbi vigu.“ 

Suuri muutusi tõi sõda ka seadusandlusse. „Esimeste kuudega on võetud vastu tohutult suur hulk seadusi, parlament on töötanud hüperkiirusel. Seadusandlusesse tulid juurde kõikvõimalikud muutused, mis puudutavad kaitset.“ Näiteks on Ukrainas seadusega sätestatud varjendi mõiste: on teatud tingimused, milline peab olema varjend ja kuidas peab selle eest hoolitsema. Kostytska lisab, et hiljuti läbis parlamendis esimese lugemise ka seadus, mille järgi on isikul, kes hoolitseb varjendi eest, juriidiline vastutus, et kõik oleks nõuete järgi. 

Haritud ühiskond on paremini kaitstud 

Kolmandal täiemahulise sõja aastal tunneb ukrainlanna, et inimesed on väga palju paremini informeeritud ja koolitatud. „On tohutult palju ressursse, varjendite kaardid, elektrikatkestuste kaardid. Inimestel on olemas kõik vajalikud tööriistad ja nad suurema tõenäosusega oskavad kiiresti reageerida sündmustele.“ 

Muutusid ka ühiskonna meeleolud. Kuigi Ukrainas oli varemgi palju kodanikuühendusi, on nüüd vabatahtlikke Kostytska sõnul tohutult ning nad on rakendatud igas elusfääris. „Sellised kurvad sündmused ühendavad inimesi. Kõik tahavad panustada.“ Kostytska sõnul on oluline õppetund Ukraina kogemustest ka see, et sõjavägi pole eraldatud ühiskonnast. „Sõjavägi on osa ühiskonnast. Parem, kui liitlassõduri baas on su kodu kõrval, mitte vene sõduri oma.“ 

Osa elanikkonnakaitset on ka võitlus propagandaga, sest Vene propaganda levib väga suure kiirusega ning võib olla julgeolekule ohtlik. Samamoodi on oluline koolitatud ja haritud ühiskond. „Elanikke on vaja harida. Praegu on Ukrainas väga palju koolitusi, inimesed oskavad anda nüüd esmaabi, peatada suurt verejooksu. Ukrainas sa saad igal pool ja igal ajal koolituses osaleda. Inimestele on need teadmised hädavajalikud.“ 

Intervjueeris Angelina Lon (Õhtuleht), katkendid intervjuust avaldatud Õhtulehe loal, täispikk intervjuu ilmus 31. mail 2024 ning on saadaval siin.