Projekti eesmärgiks on pakkuda kolme riigi omavalitsustele praktilisi juhiseid, kuidas luua ja arendada kerksuskeskusi mitme tasandi osapooli kaasates.

Projekti juhtpartneriks on Malmö ülikool kellega koos kaardistavad projektis osalevad partnered Koos kohaliku tasandi parimad praktikad kerksuskeskuste loomisel ja arendamisel. Projekti oluline partner on Ukraina MTÜ Poruch, millel on ulatuslik praktiline kogemus sõjaolukorras kerksuskeskuste kaudu kogukondade ja abivajajate toetamisel.

„Meil on äärmiselt hea meel, et MTÜ Poruch on projekti kaasatud, sest nende kogemus on hindamatu. Ukrainas tehtud kohapealne töö kerksuskeskustega on aidanud paljudel inimestel kriisiolukordades hakkama saada. Praktiline kogemus keskuste rajamisel ja nende töö korraldamisel on asendamatu õppematerjal,“ märkis Kriisiuuringute Keskuse PIMA projekti koordinaator Anne-May Nagel.

PIMA projekti elluviimist rahastab Rootsi instituut, kelle panus võimaldab omavalitsustel oma kogemusi ja teadmisi jagada. Projekt kestab kuni 2025. aasta novembrikuu lõpuni ning selle käigus luuakse materjale, mis aitavad kohalikel omavalitsustel efektiivsemalt kerksuskeskuseid arendada.

Foto: PIMA projekti kohtumine 4. veebruaril Malmö (KRUK, 2024).

Järjekorras kolmandal Malmö ülikooli juhitud projekti veebikohtumisel alustasime eelmisel korral jäetud kodutöö aruteluga. Projektis osalevate kohalike omavalitsuste esindajad Eestist, Gruusiast ja Rootsist jagasid seega mõtteid oma kogemustest kriisijärgse reflektsiooni ja audititega. Ühtlasi rääkisime sellest, et omavalitsustel on tarvis lihtsati kasutatavat dokumendipõhja, mille abil kriise analüüsida. 

Pärast kodutöö üle arutamist pidas meile inspireeriva ettekande Dr. Oleksandra Keudel. Ettekanne teemal “National resilience in local hands? Contribution of Ukrainian local self-government to managing crisis due to the Russian full-scale invasion” tõi osalejatelt mitmeid küsimusi, näiteks uuriti seda, kas ja kuidas erines kohalike omavalitsuste ettevalmistus Ida- ja Lääne-Ukrainas.

Dr. Keudel keskendus oma ettekandes mitmel korral koosloomelise valitsetuse olulisusele (collaborative governance) ja rõhutas, et see on olnud üks Ukraina säilenõtkuse tagajatest kohalikul tasandil. See tähendab, et kohalike kogukondade ja vabatahtlike roll kohalike omavalitsuste võimestajatena on olnud Ukrainas väga oluline.

Järgmine kohtumine on kavandatud 28. maiks 2024 toimuma hübriidkohtumisena samaaegselt Tallinnas, Malmös ja Batumis. Sellel kohtumisel võtame projektis õpitu kokku ning kaardistame peamiseid takistusi kriisijärgse juhtimise teekonnal.

Projekti tulemustest pannakse kokku ka kolme riigi kohaliku tasandi kriisijärgse õppimise kontseptsioon, mis aitab kaardistada nii hetkeolukorda kui peamiseid takistusi valdkonna arendamisel osalevates riikides.

🟧 TPCL projekti juhtpartneriks on Malmö ülikool, projekti aktiivsed tegevused toimuvad 2024. aasta kevadel. Projekti rahastab Rootsi Instituut.

Foto: 2. mai kohtumine (Kriisiuuringute Keskus, 2024).

Järgmine kohtumine on kavandatud 2. maiks ning eelseisva arutelu ettevalmistamiseks andsime osalejatele uue kodutöö, et neid julgustada oma organisatsiooni raames mõtisklema järgmiste küsimuste üle:

• millised on teie organisatsiooni senised kogemused auditite ja reflektsiooni osas?
• kas teie organisatsioonis on kriisireguleerimisüksuses töötajaid, kes vastutavad jälgimise ja tagasiside kogumise eest, et dokumenteerida kriisikogemusi nii organisatsiooni kui ka üksikisiku tasandil?
• kas oleksite valmis rakendama oma organisatsioonis enesereflekteerivat auditeerimissüsteemi ning kui vastus on jaatav, siis milliseid takistusi võib see ettevõtmine potentsiaalselt kohata?