Üks pool tunneb ja ootab, et neist hoolitakse; teine aga, et neid on peaaegu täielikult kõrvale jäetud. Põhjus on väga lihtne – pole olnud piisavalt kommunikatsiooni, debatte ega ka põhjendusi. Seda rõhutas ka president Alar Karis 22. detsembril, kui saatis riigikogusse tagasi peretoetuste seaduse.

Auväärt riigikogu on tahtnud tõesti aidata ühiskonna üht osa (suurperesid) tulla toime keerulise majandusliku olukorraga; paraku ühiskonna teine osa (vähemalapselised pered) seda ei tunne, kuigi nad on peaaegu samas seisus. Ka neid mõjutavad inflatsioon ja hinnatõus.

Kolme lapse isana tean, et kolme lapse saamiseks on vaja kõigepealt pingutada, et nii esimene kui ka teine laps sünniksid, neil oleks kaitsev ja armastav kodu, kõik tingimused kasvamiseks. Saan öelda, et see polnud sugugi kerge. Pigem oli kergem saada see kolmas.

Peretoetuste seaduse taustmõte on edasi viia eesti keelt, kultuuri ja meelsust. Kolmandale lapsele keskenduv seadus ei aita aga kaasa sellises mahus iibe kasvule.

Tähtis on, et siia ilma sünniks see esimene laps ning et neid oleks rohkem. See esimene, kes paljudele võib erinevate tegurite tõttu jääda ka viimaseks, kuigi nad sooviks rohkem.

Seaduses pole pööratud suuremat tähelepanu ühiskonna osale, kes juba pikemat aega ootab abi – puuetega lapsed ja nende vanemad. Ei vaidle vastu, et suurpered vajavad toetust, kuid sellisel juhul ei saa jätta tähelepanuta ka vähemalapselisi peresid. Riigi hoolt ja kaitset soovivad võrdselt tunda kõik! Kui võrdselt ei saa, siis vähemalt mõistlikus ulatuses. Praegu on see liialt jäigalt ühele poole kaldu.

Iga laps on Eestile võrdselt tähtis – olgu ta esimene, teine, kolmas jne – ta on tulevikus samasugune ühiskonna osa, Eesti Vabariigi kodanik. Kodanik, kellel on võrdsed õigused, vabadused ja kohustused. Olgu ta siis vähemalapselisest perest või suurperest.

Ühiskonna huvides ja tulevase kriisi vältimiseks on oluline leida rahumeelne lahendus antud murekohale ja luua debatt, et saaksime ühiselt ühiskonnana edasi minna – üheskoos ja veelgi tugevamana õiglusele ja võrdsusele üles ehitatud Eesti Vabariigis.