“Kriisioskused” podcasti teise hooaja viimases saates räägime sellest, mis on evakuatsioonikott ja miks tasub see igal ühel valmis panna juhuks, kui eluolu on häiritud ja võib tekkida vajadus kiiresti kodust lahkuda. Evakuatsioonikott aitab olla valmis paariks-kolmeks päevaks iseseisvalt hakkama saama, ilma et peaks lootma kohapealsetele teenustele või abile.

Koti sisu peab olema läbimõeldud ja kompaktne: 3–4 päeva kuivtoitu või säilivat toidupoolist, joogivesi või veepuhastusvahend, esmaabitarbed ja isiklikud ravimid, hügieenitarbed (näiteks niisked salvrätid, hambahari, seep), vahetusriided ja soojad sokid või müts, taskulamp koos patareidega või akupank, multitööriist või nuga ning isikut tõendava dokumendi koopiad ja väikestes kupüürides sularaha.

Soovitame koti pakkida nii, et vajalikud asjad oleksid kiiresti kättesaadavad ja ilmastikukindlalt paigutatud. Saates kõlanud asjadest saab igaüks endale lihtsalt teha kontrollnimekirja ja koti sisu vastavalt oma vajadustele valmis panna.                                                                        

🟧🟦 Saadet ja õppevideo salvestamist toetas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kaudu Siseministeerium.

Koolitus tõi kokku erinevas vanuses huvilisi, kes soovisid arendada oma oskusi ootamatuteks olukordadeks valmistumisel – olgu selleks elektrikatkestus, veepuudus või vajadus kodust kiiresti evakueeruda. Linnakeskkond esitab kriisiolukorras omapäraseid väljakutseid, millega osalejad said praktilise harjutamise kaudu paremini tuttavaks.

Praktilised tegevused: tuli, toit ja evakuatsioonikott

Koolitusel õpiti tule tegemist tulepulgaga – paljude jaoks oli see esimene kord sellist vahendit kasutada. Harjutused näitasid, et esmapilgul lihtsad tegevused, nagu tule süütamine ilma tikke või välgumihklit kasutamata, nõuavad tegelikult aega ja oskust.

Lisaks valmistati õues toitu kasutades kuivtoidupakke, mille kasutamine võib olla hädavajalik olukorras, kus tavapärane toiduvalmistamine pole võimalik. Osalejatele tutvustati, kuidas neid pakke kasutada, kuidas hinnata nende säilivust ja toiteväärtust ning mida varuda pikemaajaliseks iseseisvaks hakkamasaamiseks.

Kolmandaks suuremaks teemaks oli evakuatsioonikoti sisu. Arutati läbi, millised esemed peaksid kotis kindlasti olema – alates esmaabivahenditest ja dokumentidest kuni isiklike ravimite, hügieenitarvete ja toiduvaruni. Eraldi tähelepanu pöörati sellele, kuidas kohandada evakuatsioonikotti vastavalt perekonna koosseisule ja vajadustele.

Koolituse juhendajad andsid praktilisi teadmisi ja kindlustunnet

Koolitust viis läbi Naiskodukaitse esindaja ja Hannes Nagel Kriisiuuringute Keskusest, kellel on kogemus nii kriisideks valmistumise õpetamises kui ka praktiliste ellujäämisoskuste vahendamises. Osalejatele anti nii teoreetiline ülevaade kui ka võimalus ise läbi proovida tegevusi, mis võivad reaalses kriisiolukorras määravaks saada.

Koolituse rõhuasetus oli praktilisusel – läbi katsetamise ja kogemuse said inimesed teadmisi, mida saab kasutada ka koduses ettevalmistuses. Paljud osalejad tõid esile, et just ise tegemine andis rohkem kindlust kui pelgalt info kuulamine.

Ellujäämiskoolitus kui osa laiemast kogukonnaprojektist

Koolitus oli viimane üritus Väike-Õismäe ellujäämiskoolituste sarjas, mille korraldas Kriisiuuringute Keskus koostöös Naiskodukaitsega. Projekti eesmärk oli suurendada kohaliku kogukonna teadlikkust ja valmisolekut kriisideks, pakkudes osalejatele praktilist õpet ning tugevdades vastastikust usaldust ja koostööd.

Korraldajate sõnul näitas projekt, et linnainimesed tunnevad järjest enam huvi iseseisvaks toimetulekuks vajalike oskuste vastu. Kogukondade vastupanuvõime tõstmine läbi teadlikkuse ja oskuste on üks oluline samm turvalisema ja paremini toimiva ühiskonna suunas.

🟧🟦 Projekti K-24 tegevusi viib läbi Kriisiuuringute Keskus, projekti tegevuste elluviimist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital läbi Siseministeeriumi.

Foto: viienda linnas ellujäämise grupi koolitus Väike-Õismäel (Kriisiuuringute Keskus, 2025).

5. aprillil kell 11 alanud koolitus toimus Väike-Õismäe kogukonnaias Järveotsa asumis Naiskodukaitse instruktorite juhendamisel ning keskendus praktilisele väljaõppele. Vaatamata külmale ilmale tulid kogukonnaliikmed kokku, et läbida koolitust realistlikes tingimustes, sarnaselt Ukraina linnalise keskkonna olukorrale, kus elutähtsad teenused on katkenud ning on heitlik.

Osalejad said kaasa praktilised esmased ellujäämisoskused, mis on hädavajalikud toimetulekuks tõsise kriisi korral linnakeskkonnas. Koolituse fookus oli kolmel peamisel ellujäämise tugisambal: vee, toidu ja soojuse tagamisel. Lisaks tuletati meelde kriisiplaani koostamise põhimõtteid ning evakuatsiooni käitumisjuhiseid.

Ilmastikuolud muutsid koolituse eriti elulähedaseks, andes osalejatele parema arusaama tegelikest väljakutsetest, millega kriisiolukorras silmitsi seistakse. Saadud kogemus aitas osalejatel tunnetada, kuidas teoreetilisi teadmisi ja omandatud oskusi rakendada reaalses elus, ka keerulistes ja ettearvamatutes oludes.

Kohtla-Järve Rahvapargis kell 11 alanud koolitus toimus Naiskodukaitse instruktorite juhendamisel ning keskendus välitingimustes praktilisele väljaõppele. Vaatamata rasketele ilmastikuoludele püstitati kollektiivselt poolavatud koolitustelk, mis võimaldas praktikat läbi viia realistlikemas tingimustes, sarnaselt Ukraina linnalise keskkonna olukorrale, kus elutähtsad teenused on katkenud ning ilmastikuolud võivad olla heitlikud.

Osalejad omandasid esmased ellujäämisoskused, mis on vajalikud tõsise kriisi korral linnakeskkonnas toimetulekuks. Koolitus keskendus kolmele kõige olulisemale aspektile: vee, toidu ja soojuse tagamisele. Lisaks korrati üle kriisiplaani ja evakuatsiooni tarkused. Karm ilm lisas väljaõppele elulähedust ning aitas paremini mõista, milliseid raskusi tuleb kriisiolukorras ületada. Meil on hea meel, et ka koostöös ilmaga said kogukonnaliikmed kogemuse, kuidas toime tulla ka keerulistes tingimustes ja kuidas oma teadmisi ja oskusi päriselu situatsioonides rakendada.

Podcasti episoodi valmimist Kopli 93 kogukonnakeskuse elanikkonnakaitse pilootprojekti raames toetab SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kaudu Siseministeerium.

Koolituse raames tutvustati osalejatele ka seda, mis peaks igal inimesel ja perel kodus varude näol olemas olema, millele järgnes arutelu sellest, kuidas seda loetelu täiendada ja enda oludele vastavaks kohandada. Olulisena rõhutati, et varuda tasub asju, mida ka päriselt tarbitakse. Ehk siis ei tasu näiteks varuda kalakonserve, kui sa kala ei söö ning ikka neid asju, mida pere on harjunud tarbima.

Varudes peaks olema ka vett, 3L inimese kohta päevas. Lisaks tasub tähelepanu pöörata ka ravimite varule, esmaabikotile ja hügieenitarvetele. Lisaks ka pere esmaste vajaduste jaoks sularaha ning kui peres on auto, võiks paak alati vähemalt poolenisti täis olla. Info saamiseks võiks olemas olla patareidega raadio, lisaks ka akupank, millega saab enda telefoni töös hoida.

Koolituse põhisõnumiks on individuaalse valmisoleku olulisus kuna riigile ja avalikele teenustele ei saa alati kriisioludes lootma jääda. Seetõttu tuleb esmalt ise valmistuda, mis aitab oluliselt ka kohalikku omavalitsust ja sealseid elanikkonnakaitse spetsialiste.