Projekti K-36 raames soetatud kriisivarud anti üle linna kriisivalmiduse spetsialisti koordineerimisel, mis sisaldasid esmatarbevahendeid, mis aitavad kogukonnaliikmetel toime tulla erinevate kriiside ajal, näiteks vee-, elektri- või toidupuuduse korral. Komplektis on muu hulgas esmaabitarbed, veepuhastustabletid, külmkuivatatud toit jpt muid hädavajalikke vahendeid. Kogukondlikud kriisivarud ei ole mõeldud kogu linna pikaajaliseks varustamiseks, vaid pakuvad ajutist tuge neile, kes võivad esimesena hätta sattuda või kellele abi ei pruugi kohe jõuda. Valik tehti koostöös Päästeametiga ja arvestab piirkonna olusid ja vajadusi. 

• 19.  veebruaril toimus veebiseminar, kus tutvustati Kohtla‑Järve kogukondliku elanikkonnakaitse kriisioskuste projekti ning kõiki nelja planeeritud koolitust ‑ esmaabi, vaimne esmaabi, ellujäämine ja kriisiplaani koostamine.
• 15. märtsil toimusid Wiru spordikeskuses kahe koolitusgrupi (vaimse tervise kriisiesmaabi ja esmaabi) koolitused.
• 5. aprillil toimus Kohtla-Järve Rahvapargis välitingimustes ellujäämiskoolitus Naiskodukaitse instruktoritega, kus keskenduti vee, toidu ja soojuse tagamisele ebastabiilsetes linnatingimustes ning kriisiplaani ja evakueerumise õppele.
• 15. mail toimus “Kriisioskused” podcasti kuuenda osa salvestus, kus üles astusid Kohtla-Järve linnapea Henri Kaselo ja linna kriisivalmiduse spetsialist Joosep Mägi. Kohtla-Järve erisaates arutleti selle üle, milliseid samme on linn ette võtnud, et võimalike kriisidega paremini toime tulla. Saatekülalised avasid ka, kuidas töötatakse välja evakuatsiooniplaane, arendatakse kerksuskeskuste süsteemi ja kuidas kaasatakse kriisivalmidusse korteriühistud ning kohalikud elanikud.

Kokkuvõtvalt omandasid Kohtla-Järve kogukonna liikmed teadmisi ja oskusi nii psühholoogilise toe andmisel, esinevate olukordade esmaabil, kui ellujäämisoskuste rakendamisel linnakeskkonnas, toetades Kohtla‑Järve kogukonna kriisivõimekuse tugevdumist. Projekti raames valminud podcast erisaade jätkab aga linnaelanike kriisioskuste tõstmist.

Paneelarutelu oli osa Kriisiuuringute Keskuse 2025. aasta kevadiste kogukondliku elanikkonnakaitse projektide lõpuüritusest. Arutelu eesmärgiks oli tuua kokku kogukondade ja kriisivalmidusega eri vaatenurkadest kokkupuudet omavad eksperdid, oma mõtteid jagasid Maria Derlõs (Tallinna linn), Dr. Mariia Tyschenko (MTÜ Poruch, Ukraina), Hannes Nagel (Kriisiuuringute Keskus) ja Dr. Kadi Luht-Kallas (Siseministeerium).

Arutelu alguses mõtestasid panelistid, mida saame tänapäeva Eestis kogukonna all mõtestada. Peamisena kirjeldati ühes piirkonnas, ühe eesmärgi nimel toimetavaid inimesi, ent toodi esile ka huvipõhiseid kogukondi – näiteks ühes piirkonnas teatud hobiga tegelevad inimesed võivad samuti kogukonna moodustada. Dr. Luht-Kallas rõhutas, et kriisi ajal on väga oluline siiski just see kogukond, kes on distantsilt lähedal – kaugemale jäävate inimesteni võib olla raske pääseda.

Linnalises keskkonnas on kesksetest teenustest nagu elekter, vesi ja küte sõltumise tõttu eriti haavatavad suurtes kortermajades ja paneelelamutes elavad inimesed, tõi esile Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel. Kuna koos elab palju inimesi, on võrdselt oluline nii inimeste enda initsiatiiv, kui korteriühistu juhatuse tegevus kriisivalmiduse võtmes. Maria Derlõs tõi esile oma kogemuse korteriühistu juhatuses olemisest ning märkis, et korteriühistute juhatused vajavad elanike tõhusamaks kaasamiseks, seehulgas kriisivalmiduse teemal, eraldi tuge ja koolitust. Osalejate poolt märgiti, et korteriühistutes toimuv või mitte toimuv elanike vaheline suhtlus on väga oluline nii kriisideks valmistumise kui ka kriisides toimetuleku vaatest.

Seda tõdemust kinnitas ka Dr. Tyschenko Ukrainas üle kümne aasta kestnud sõja kogemust jagades, toonitades, et korteriühistutes peaks kasutusel olema kiiret teadete vahetamist võimaldav sõnumirakendus – olgu selleks Facebook Messenger, Signal, või muu grupivestlust võimaldav lahendus. Dr. Tyschenko lisas ka, et kui majas on inimesi, kes selliseid rakendusi mingil põhjusel kasutada ei saa või ei oska, tuleb lähtuda nö. Vanakooli meetoditest ja käia olulist infot edastamas kas otse uksele koputades või sõnumite puhul, mis ei ole niivõrd aegkriitilised, neid trepikoja teadetetahvlile riputades. Selleks on oluline, et korteriühistu juhatusel või ka elanikel on ülevaade naabritest, kes sellist infojagamise abi vajada võiks.

Seminari avasõnad ütles MTÜ Kriisiuuringute Keskuse kaasasutaja Anne-May Nagel, kes rõhutas projektide olulisust, mis aitavad tugevdada kohaliku tasandi valmisolekut ja vastupanuvõimet. “Oleme viimasel kahel aastal viinud läbi kogukondade kriisivalmiduse projekte ning sellest aastast alustasime ka oma tegevuse mõju mõõtmisega. Sügisel avaldame projekti koolitusprogrammi lõppraporti, kus saab projekti tegevuste ja mõju kohta lähemalt lugeda,” sõnas ta.

Seminari peaesinejaks oli Dr. Mariia Tyschenko, Ukraina MTÜ Poruch juht ja Malmö Ülikooli audoktor. Oma ettekandes “Power of community in crisis – the example of Ukraine” jagas ta kogemusi Ukrainast, kus kodanikuühiskonna ja kohalike omavalitsuste koostöö on olnud võtmetähtsusega kriisidele reageerimisel. Ta tõi esile, kuidas kriisides tugevnevad kogukonnad, ning milliseid praktilisi samme saab teha juba enne kriisi, et olla paremini valmis.

Päeva teises pooles toimus arutelu teemal “Kuidas toetada kogukondi kriisideks valmistumisel?”. Paneelis osalesid:

• Dr. Mariia Tyschenko (MTÜ Poruch, Ukraina)
• Maria Derlõs (Tallinna Linnakantselei)
• Hannes Nagel (MTÜ Kriisiuuringute Keskus)
• Kadi Luht-Kallas (Siseministeerium)

1. Evakuatsiooni ABC (eesti keeles, koolitaja Naiskodukaitsest):

Kriisiuuringute Keskuse elanikkonnakaitse kriisioskuste koolitusprogrammi eesmärk on pakkuda olulisi teadmisi ja oskusi, mis aitavad toime tulla kriisiolukordades.

“Tegemist on Haabersti linnaosa ajaloo esimese elanikkonnakaitse valdkonna projektiga, kus fookuses on kogukonna võimestamine läbi erinevate koolituste, mis toimuvad koostöös oma ala kogenud spetsialistidega. Selle aasta mai lõpuks oleme koolitanud hulga korteriühistute liikmeid ja juhte eri tüüpi kriisides toime tulema ning loonud kogukonnale ja linnaosavalitsusele ka baasvarud, mida saab eri kriisides kasutusele võtta,” lisas Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel. 

🟧🟦 Kriisiuuringute Keskuse Väike-Õismäe elanikkonnakaitse kriisioskuste koolitusprogrammi avaseminari ja projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kaudu Siseministeerium. 

Fotod ja videoamps: 16. jaanuari avaseminar Väike-Õismäel (KRUK, 2025).

1. Vaimse tervise esmaabi kriisis (eesti keeles, koolitajad MTÜ Peaasjad kliinilised psühholoogid):

On hea meel teatada, et alustame kerksuskeskuste rolli mõtestamise projektiga PIMA (Points of Invincibility for Multi-level Adaptation), mis toob kokku Eesti, Rootsi ja Ukraina kohaliku tasandi teadmise sellest, kuidas kriisides kodanikke abistavaid tugipunkte võimalikult efektiivselt luua ja töös hoida. Ukrainas kutsutakse taolisi keskusi nimega võitmatuse keskused (inglise keeles points of invincibility).

Keskused pakuvad inimestele baasteenuseid – näiteks, kui kodust kaob elekter, saab seal oma seadmeid laadida või internetiühendust kasutada. Kui kaob küte, on see koht, kus olla soojas. See on ka kohaks, kus suhelda kogukonnaga ning õppida, näiteks esmaabi koolitustel käies.

Ka Rootsis ja Eestis valmistatakse kerskuskeskuseid erinevateks kriisiolukordadeks ette ning on oluline mõista, et selliseid keskusi on tarvis eripärastes kriisides. Meil on hea meel, et uues projektis saame koostööd teha Malmö ülikooliga ning MTÜ Poruchiga Ukrainast. Projekti rahastab Rootsi instituut.

Alustavast Eesti-Ukraina-Rootsi koostööprojektist saad rohkem lugeda siin.

Foto: kohtumine Eesti saatkonnas Kiievis (Порyч, 2024).