KRUK - MTÜ Kriisiuuringute Keskus

Pühade tervitus

kruk — Tue, 23 Dec 2025 17:00:10 +0000

Pühade tervitus

2025. aasta on meile suuri ja kõiksugu huvitavaid tegemisi pakkunud, nüüd on aeg hinge tõmmata! Soovime teile sedasama – aega olla, puhata ning lähedastega talve nautida.

Rahulikke pühi!

Jaga postitust:

The post Pühade tervitus first appeared on MTÜ Kriisiuuringute Keskus.

Kuidas teame, kas Eesti omavalitsused on kriisideks valmis?

kruk — Wed, 15 Oct 2025 10:00:17 +0000

Kuidas teame, kas Eesti omavalitsused on kriisideks valmis?

Iga lahkuva ja saabuva omavalitsusjuhi, ning ka elaniku huvides on teada, kuidas läheb Eesti omavalitsustel kriisivalmiduses. Riik hindab seda teenustaseme mudeli kaudu omavalitsuste lõikes aastaid ja tulemused on omavalitsuste kaupa nähtavad minuomavalitsus.ee portaalis. Esmapilgul tundub kõik positiivne – omavalitsustele arvutatakse andmete põhjal teenustase, mis kaardil läheb aasta-aastalt aina rohelisemaks, mis justkui kinnitab, et valmisolek paraneb jõudsalt.

Hinnang põhineb kriisivalmiduse kriteeriumidel, milles on võimalik saavutada baas-, edasijõudnu ja eeskujuliku tase. Näiteks esineb kriteerium “Kriisikomisjon on toimiv”, kus vastavalt oma tegevusele saab omavalitsus hinnangu, kui tubli ollakse. Kriteeriumide täitmise järgi arvutatakse üldine teenustase skaalal 0–9 (mida tublim oled, seda kõrgem lõppskoor). Teenustasemeid vaadates näib, et omavalitsused on aina enam kriisideks valmis, ent lähemalt uurides selgub, et aina rohelisem kaart võib olla petlik.

Nimelt esinevad tõsised metoodilised küsitavused selle kohta, kuidas neid andmeid on eelkõige võrreldavuse vaatest kogutud. Ilmneb, et aasta-aastalt hindamise aluseks olevaid tasemete sõnastusi on osaliselt muudetud ja ümber sõnastatud, ka uusi kriteeriume juurde lisatud. See on probleem, sest metoodika olulist osa sel viisil muutes ei saa andmeid enam täielikult võrreldavateks pidada. Ei saa enam olla kindel, mil määral on tegelikult aastate lõikes toimunud areng.

Võib esineda olukord, kus omavalitsused on näiliselt aina tublimad, ent tegelik valmisolek tammub paigal. Probleem peitub rakendatud metodoloogia püsimatuses. Esiteks, nagu mainitud, on muudetud kriteeriumide tasemete kirjeldusi. Näiteks 2022. aastal hinnati omavalitsusi 26 kriteeriumi, 2024. aastal juba 27 järgi. Üks kriteerium ka lisandus ja lausa seitsme (ligi kolmandiku!) puhul muudeti tasemete kirjeldusi. Praktikas tähendab see seda, et kui ühel aastal sai omavalitsus edasijõudnu taseme ühe nõude täitmise eest, siis hiljem juba veidi muutunud tegevuse eest. Elulise näitena toon kõrvutamiseks olukorra, kus ühel aastal on koolis kuldmedaliga lõpetamise kriteeriumiks „5“ kõigis ainetes, ent järgmisel aastal võivad pooled hinded olla „4“, ent medal antakse ikkagi. Seejuures ütleks kool, et me oleme aina tublimad, on rohkem medaliste.

Kõnealuses meetodis on skaala ise (baastase–edasijõudnu–eeskujulik) vormiliselt samaks jäänud, kuid mida mõistetakse aasta-aastalt nt. eeskujulikkuse all, võib olla muutunud. Näiteks kui 2022. aastal tähendas kriteerium „Riskirühmadele on hädaolukorras abi tagatud“ baastasemel, et „kaardistatud on sotsiaalhoolekande seaduse mõistes riskirühmad“, siis 2024. aastaks piirduti üldsõnalise sõnastusega „riskirühma kuuluvad isikud on kaardistatud“. Tulemuseks on kaks sisuliselt erinevat näitajat. 2022. aastal puudus ka mõnel kriteeriumil üldse „eeskujulik“ tase, 2024. aastaks on see ilmunud. See tähendab, et võis tulla juurde hüppeliselt omavalitsusi, kes olid järsku eeskujulikud (ja said rohkem punkte), sest tekkis uus hindamistase. Sellised näiliselt pisikesed nihked võivad kallutada mõne omavalitsuse pigem edasijõudnuks, mõne teise lausa eeskujulikuks – ehk tublimaks.

Teiseks, osa mõõdikuid on ajas lahjemaks muutunud. Veel 2021. aastal pidi eeskujulik ehk kõrgeima taseme omavalitsus kriteeriumi „Evakuatsioonikohtade ulatus“ all suutma tagada evakuatsioonikohti vähemalt 10% elanikkonnale (Kaal & Lillo, 2023, lk 23). 2024. aastaks oli see kadunud: piisab, kui 2% on kohti, reaalselt ulatus kirjeldab vaid „baastase“. Eeskujulik saab olla nüüd ka omavalitsus, kus ei ole evakuatsioonikohtade ulatust ehk inimeste mahutavust tõstetud, tegeletud on muude asjadega. Nii võib taas mõni omavalitsus justkui „tõusta“ kriisivalmiduse tasemelt teisele ilma, et tegelik võimekus oleks paremaks muutunud.

Kolmandaks, kogu andmestiku kogumise metoodika on olnud hüplik. 2018–2019 koguti infot vaid dokumentide põhjal, 2021. aastal tehti intervjuusid, kusjuures intervjueerijateks olid Päästeameti ametnikud ise – need samad, kes peaksid omavalitsusi kontrollima. Alles 2023. aastal võeti kasutusele dokumendianalüüsi ja küsitlust ühendav meetod, mille loojad on öelnud, et see aitab vähendada ametniku kui küsitleja mõju tulemustele (Kaal & Lillo, 2023, lk 18). Nii ei saa rääkida ühtlasest ja võrreldavast andmesarjast.

Neljas probleem seisneb selles, et kriteeriumite tasemetest arvutatakse edasi omavalitsuste teenustasemed ja neist omakorda Eesti mediaantase, mõlema puhul ka aastates mõõdetavat arengut. Probleemide taustal ei saa ju aga tegelikult öelda, et keskmised peegeldavad tegelikku seisu. Kui sisuliselt tasemete sisu ajas muutub, ei saa ka koondtasemeid kasutada ei otsustamiseks ega võrdlemiseks. Otse öeldes – kaart võib minna aina rohelisemaks, aga see ei garanteeri, et valmisolek on reaalselt paranenud.

Probleem on see, et kriisivalmiduse teenustasemete põhjal tehakse otsuseid. Kui poliitik või ametkond näeb, et keskmine tase tõuseb ja kaardid muutuvad rohelisemaks, on kiusatus kuulutada edulugu ja vähendada valdkonnas tähelepanu ja ressursse (raha). Mida tähendab aga kodanikule, kui meil on vale arusaam omavalitsuste kriisivalmidusest, kasvõi osaliselt? Näiteks sõjalise kriisi tingimustes võib see tähendada järgmist: evakuatsiooniplaan on küll „eeskujulikult“ paberil, aga kriitilisel hetkel pole inimesi, kes seda ellu viiksid; varjumiskohtade nimekiri on veebiportaalis olemas, kuid uksed on kinni; kriisikomisjon on kogunenud kolm korda aastas, ent sisuline valdkonna areng on küsitav. See tähendab illusiooni valmisolekust.

Omaette küsimus on aga, milleks me üldse väidame, et oleme valmis. Praegune süsteem käsitleb kõiki kriise ühe ja sama mõõdupuuga – torm, küberintsident ja droonisõda olenemata ulatusest asetatakse samale skaalale. Tegelikult ei ole ükski omavalitsus valmis droonisõjaks, aga kaardilt võib jääda mulje, et ollakse „eeskujulikul“ tasemel.

Väidetavat omavalitsuste võrreldavust esitav andmekogu võib luua võltsturvatunnet, mis võib omakorda tagasisideahelas viia ressursside vale jaotuseni, jätta tegelikud puudujäägid lahendamata ning õõnestada nii kohalike omavalitsuste kui riigi kriisijuhtimise usaldusväärsust. Kokkuvõttes ei saa praegu metoodilise segaduse tõttu mitte keegi täna usaldusväärselt öelda, kuivõrd on omavalitsuste kriisivalmidus on viimastel aastatel paranenud või mitte. Tegemist pole vaid tehnilise või sõnastusliku probleemiga – kui alusandmed pole võrreldavad, ei saa ka järeldused valmisoleku paranemise kohta olla usaldusväärsed. Nii võib saada valepositiivse tulemuse.

Kriisivalmiduse hindamine saab olla usaldusväärne ainult siis, kui metoodika on stabiilne ja läbipaistev. Võrreldavust soovides ei tohi tasemete kirjeldusi aasta-aastalt ümber sõnastada ning kui seda tehakse, tuleb muudatused selgelt välja tuua ja näidata, kuidas need võrreldavust mõjutavad. Vaid nõnda toimides on otsustajatel võimalik saada adekvaatne andmepõhine ülevaade ning elanikel aus pilt oma kodukoha kriisivalmidusest.

× Hannes Nageli arvamuslugu on varasemalt ilmunud 10. oktoobril 2025 Eesti Päevalehe veebiportaalis. Foto: omavalitsusportaal (Kriisiuuringute Keskus, 2025).

Jaga postitust:

The post Kuidas teame, kas Eesti omavalitsused on kriisideks valmis? first appeared on MTÜ Kriisiuuringute Keskus.

Korteriühistu kriisivalmidus algab suhtlusest

kruk — Tue, 19 Aug 2025 11:29:30 +0000

Korteriühistu kriisivalmidus algab suhtlusest

Korteriühistu kriisivalmiduses tasub panna võrdset rõhku plaanile, varudele, oskustele ja suhtlemisele. Kriisivalmiduse eri osad on aga otseses sõltuvuses viimasest, korteriühistute liikmete vahelisest suhtlusest, seega tasub kriisivalmiduses alustada hoopis sellest.

Eestis asuvate korteriühistute suurus on üsna erinev, ent neis kõigis on ühtviisi tarvilik kogukondlik suhtlus kui kriisivalmiduse alustala. Oleme Kriisiuuringute Keskuses kahel viimasel aastal viinud läbi kogukonnnapõhist kriisioskuste koolitusprogrammi, fookusega kortermajade keskkonnale, kus on meie eri tegevustest võtnud osa sajad korteriühistute juhatuste liikmed ja ühistutes elavad inimesed.

Korteriühistutes – mida saabki tänapäeva Eesti ühiskonnas mõtestada väikseima igat inimest puudutava kogukonnana – tuleb alustada oma naabrite ja kaaselanike tundmisest, nendega suhtlemisest. Ukraina kogemus on näidanud, kuivõrd oluline on just see, et samas majas elavate inimeste vahel toimuks suhtlus ning oleks usaldus. See on oluline, sest kriisiolukorras on just sinule lähedal asuvad inimesed suure tõnäosusega sinu esmane ja kõige rasketemate kriiside tingimustes võib-olla ka ainus abivahend. Sõbrad ja sugulased võivad jääda distantsilt liiga kaugeks, sa ei pruugi ka nende juurde kohe jõuda.

Kogukonnasiseste suhete loomine ja alalhoidmine on seega sama oluline kui kriisivarud ja -oskused. Seejuures kasutatakse Ukraina kortermajades selleks digitaalseid vahendeid – erinevaid suhtlusrakendusi, kus on grupivestluse võimalus (Facebook Messenger, Telegram, ka turvalisem Signal). Kui on majas inimesi, kes neid rakendusi ei kasuta, tuleb läbi mõelda ka, kuidas teavitatakse neid kriisi ajal toimuvast – selleks on Ukrainas praktilise lahendusena ukselt uksele käimine või teadetetahvlitele olulise info panemine. Toome ka ühe praktilise näite, miks on suhtlemine ja eelnevad kokkulepped vajalikud – evakueerumine.

Evakueerumine on vajalik kriisides kus mingil põhjusel tuleb oma kodust lahkuda, sest koju jäämine ei ole võimalik. Korteriühistus suheldes on võimalik paremini aru saada – millised võimalused on minu ja naabril? Kas keegi vajaks ehk evakueerumisel abi ning ei tulegi sellega ise toime? Kas on ehk selliseid naabreid, kellest tuleb evakueerumisel ametkondadele teada anda, kui ka ise ei ole võimalik neid aidata (näiteks autos on juba kohad täis)? Sellised detailid selguvad läbi suhtluse ning veelgi täpsemalt – läbi ühise kriisiplaani kokkupaneku. Seejuures toonitame, et kes kardab suhtlust – kriisis tuleb seda niikuinii teha, sellest ei ole pääsu. Parem on sellega siiski enne tegeleda, sest nii on kriisis lihtsam terveks ja ellu jääda.

Kui suhtlus on olemas, ongi korteriühistus kriisiplaan järgmiseks sammuks. Eelkõige tuleb neist keskenduda sellele – milline on seis siis, kui teie majani ei jõua enam kesksed elutähtsad teenused – elekter, küte, vesi. Näiteks sõjalise ründe korral tasub eeldada, et need teenused võivad katkeda esimestena ning nende taastamine võib võtta märkimisväärselt kaua aega. Seetõttu peab kriisiplaan olema võimeline pakkuma lahenduskäike ka elutähtsate teenuste katkemisel – kriisivarud, mis võimaldavad tarbida puhastatud vett (eeldab vee olemasolu või leidmist nt loodusest) ja toidu valmistamist (eeldab toiduvarusid, vett ja toiduvalmistamise vahendeid).

Kui on selge, et teil ei ole praegu mingeid varuvariante, tasub arutada nii omavahel ühistus, ehk ka naabermajadega, kui kohaliku omavalitsusega – mis on teie maja või asumi puhul parim variant? Kas on võimalik luua generaatoriühendus ja soetada ka generaator, mis hoiab majas elementaarset elektriühendust? Generaator vajab ka kütust – mida sellega teha ja kust seda saada kui esmane kütus otsa lõppeb? Ei tasu ka lihtsalt emotsioonide ajel esemeid soetada ilma pikemaajalist plaani omamata. Mõned abistavad küsimused – kas oskan seda kasutada, kas oskan seda parandada või tean kedagi, kes oskab, kas tarbin neid toitaineid jne. Igal juhul tasub põhilised elutähtsad teenused ja nende varuvariandid läbi mõelda ning vajadusel küsida nõustamist kohalikust omavalitsusest, ka Päästeametist.

Seejuures ei tohi unustada, et ka igal koos elaval leibkonnal peaks olema läbi räägitud – milline on pere kriisiplaan? Millised varud peavad elanikul endal kodus olemas olema – selle kohta on piisavalt infot. Tasub jälgida vähemalt Päästeameti nõuandeid, kus soovitatakse – igal perel peaks olema vähemalt 7-päeva varu, mis võimaldab toime tulle kesksete teenuste katkemisel – see tähendab, ka siis, kui poest ajutiselt süüa ega vett osta ei saa. Seejuures soovitame Kriisiuuringute Keskuse poolt – ostke varud ära esimesel võimalusel ning vastavalt oma ja kogukonna võimalustele püüelge vähemalt 4 nädalase esmase hakkamasaamise suunas.

Miks? Esiteks – Eestit ootab peagi ees järjekordne maksutõus, mis muudab kõik asjad kallimaks. Teiseks – kui saabub reaalne laiaulatuslik kriisi, on ka nõudlus kriisides kasulike asjade järele mitmekordne – see tähendab, et turule ilmuvad spekulandid, kes pakuvad teile näiteks generaatorit või akupanka kahe või kolmekordse hinnaga. Tasub meenutada COVID-kriisi, aga ka kõiki teisi kriise, kus nõudlus ületab alati pakkumist. Ette varuda on seega oluliselt odavam – ärge jääge ootama kriisi, siis maksate end kriisivarustuse ostmisel pehmelt öeldes vaeseks.

Ehk on mõistlik ka teatud varusid ühistusse keskselt osta – näiteks kallima kuluna kuivtoidupakid, mis võtavad vähe ruumi, ent jällegi – see algab arutelust ja teie praeguse olukorra kaardistamisest – mis on olemas ja mis tarvis teha. Samal ajal on variandiks ka mitte midagi teha ja loota vaid kellelegi teisele, sest Eestis pole mitte ühtegi seadust, mis saaks teid eraisikuna kohustada enda kriisivalmidusega tegelema. Ka päästeameti juhiseid on vaid soovituslikud. Ent sel juhul tasuks mõelda sellele, et oma elu ja enda pere elu eest vastutate ikkagi teie ise. Sellises olukorras kriisi puhkemisel olete ilma igasuguse ettevalmistuseta suure tõenäosusega üksi, abitu ning teistele ebameeldivalt suureks koormaks. Kui te pole ka ise üldse valmis, ei saa te ka kuidagi teisi aidata.

Mittevalmistumisega kahandate oma ja enda kogukonna väljavaateid mitmekordselt.

Ukraina kogemusest lähtuvalt on vältimatu ka maja varjumisplaani läbi mõtlemine. See tähendab otse öeldes – kui teie piirkonda peaks tabama õhu- või raketirünnak – kuhu te varjute? See muutub varsti ka hädaolukorra seaduse muudatusega kõigile Eestis asuvatele korteriühistutele kohustuslikuks – plaan läbi mõelda ja võimalusel ka varjumiskoht rajada. Praktiliselt tähendab see keldri varjumiskohaks kohandamisel Päästeameti juhiste järgimist (leitavad nende veebist).

Kui kortermajas selgub varjumisplaani tegemise tulemusel, et majja ei ole võimalik varjumiskohta rajada, tuleb varjumisel lähtuda kahe seina reeglist ehk minna õhuhäire korral kahe kandva seina vahele ning akendest eemale. Varjendeid, mis kaitseks varjumiskohast enam, Eestis kortermajades ei ole, need saavad eelmainitud seadusmuudatusega olema uutes majades alates teatud suurusest – seejuures nendes majades, mille ehitusluba võetakse alles pärast 2028. aastat.

Sellest tulenevalt ei muutu teie jaoks suure tõenäosusega lähema 10-15 aastaga varjumise vaates midagi – olemasolevad kortermajad jäävad varjenditeta, mistõttu paneb seadusandlus teid peagi fakti ette – kas jätta olukord samaks või iseseisvalt luua endale varjumiskoht – mitte keegi ei tule seda teile looma. Siingi on võimaluseks valida mittetegutsemine, kuna seadusandlus kohustab vaid varjumisplaani koostama, ent seda tehes tasub mõelda – kas tegematajätmine on teie enda huvides?

Kriisiuuringute Keskuse poolt rõhutame siinkohal, et tasub loobuda illusioonist, et riik või omavalitsus jõuab koheselt igas kriisis iga elanikuni. Me oleme küll harjunud sellega, et Päästeamet, kiirabi ning politsei on jõududega reageerimas ning tavapärasel ajal pidevas valmisolekus, jõudes katta kõik kutsed mõistliku aja jooksul (sõltuvalt kutse prioriteedist kas kiiremini või aeglasemalt). Tõsises ja laiaulatuslikus kriisis on abivajajaid korraga palju, palju rohkem. Abi võib jõuda aeglasemalt, ent ei pruugi üldse saabuda aja jooksul, kus olete seda harjunud saama. Seejuures peavad siseturvalisuse töötajad mõtlema ka iseenda turvalisuse peale – muidugi tulevad nad appi nii kiiresti, kui võimalik, ent näiteks aktiivse õhuhäire ajal ei tohi nemadki end ohtu panna. Seega tasub mõelda nii – kõige suuremas hädas on riik muidugi olemas, ent enda ja oma korteriühistu valmisoleku nimel tasub praegu, rahulikul ajal, pingutada maksimaalselt, et saaks endale ja oma inimestele esmast abi osutada.

Siseturvalisuse töötajate abi viibimise kõrval võib just Sinu korteriühistuni tavapärasest aeglasemini jõuda ka kesksete teenuste taastamine – näiteks, kui kaob elekter, vesi või küte. Seda on näha ka Ukrainas, kus kõike, mis katki ja oluline, parandatakse võimalikult kiiresti, ent kuna parandamist vajavaid objekte on palju, on protsess tavalisest palju aeglasem. Seega tuleb olla valmis oluliselt pikemaks kui vaid nädalaseks iseseisvaks toimetulekuks.

Kuidas saavutada valmisolekut korteriühistu tingimustes?

Jõuame ringiga tagasi suhtlemise ja plaanini. Tasub omavahel paika panna konkreetne eesmärk – kas soovime näiteks poole aasta pärast, et meie kortermaja oleks valmis nädal aega iseseisvalt toimima, seejuures on meil olemas varjumiskoht? Oleme korteriühistute inimesi käinud aitamas ka oma kogukonna aitamiseks vajalike oskuste arendamisel, näiteks esmaabi, psühholoogilise esmaabi ning ellujäämise baasõppel, seda SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Siseministeeriumi toel. Ka oskused on oluline osa valmisolekust, sest generaatorist, lihtsamalt ka tulepulkadest pole kasu, kui keegi pole neid kunagi proovinud ega oska kasutada.

Selleks, et korteriühistud oleksid paremini valmis, ongi lisaks eelmainitud valmisolekule teenuste katkemise puhul tarvis valmisolekut teineteist aidata. Selleks olemegi Kriisiuuringute Keskuses kahe aasta kogemusega välja töötanud „Kriisioskuste koolitusprogrammi“, mis on eri teemasid kattev ja mitmetest koolitustest koosnev ühtekokku 19-tunnine õppimisvõimalus. Oleme sellega käinud koolitamas kogukondi juba mitmes Tallinna linnaosas ja Ida-Virumaal. Koolitusprogrammi tagasiside on positiivne, inimesed on tänulikud ning meil on hea meel ka selle üle, et koolitusel on reaalne mõju – inimesed hakkavad pärast seda endale kriisivarustust ostma ning tunnevad end kriisivalmiduses enesekindlamalt.

Kuigi abimaterjale kriisivalmiduse osas ledub erinevatelt veebilehekülgedelt, näiteks kriis.ee või päästeameti koduleht, keskenduvad need paljuski individuaalsele ja perekonna valmisolekule. Seni on olnud lünk aga kogukondliku ja korterelamu kriisivalmiduse poole. Maikuu lõpus ilmus aga Kriisiuuringute Keskuse poolt Eesti esimene „Paneelelamu kogukonna kriisivalmiduse õpik“, mis on tasuta õppematerjal just suurtes kortermajades elavatele inimestele oma ühistu kogukonnaga kriisivalmiduses alguse tegemiseks.

Õpik on kättesaadav meie veebilehelt, samas leiab info ka meie koolitusprogrammi kohta. Huvi korral võib meile ka otse kirjutada, aadressil info@kruk.ee ning küsida pakkumist – seejuures soovitame programmi tellimusel teha koostööd kohaliku omavalitsusega, sest koos on ikka kergem. Kuulata tasub ka Kriisiuuringute Keskuse Delfi platvormil asuvat taskuhäälingut “Kriisioskused”, kus uurime, milliseid teadmisi ja oskusi vajame kriisideks valmistumisel ja nendega toimetulekul. Saates astuvad üles oma ala eksperdid ning jagame tõenduspõhist infot.

Arvamuslugu valmis Kose Vallavalitsuse tellimusel ja ilmus algselt Kose Teatajas (6/2025, lk 6). Fotod: koolitused ja materjalid (Kriisiuuringute Keskus, 2025).

Jaga postitust:

The post Korteriühistu kriisivalmidus algab suhtlusest first appeared on MTÜ Kriisiuuringute Keskus.

K-36

kruk — Fri, 25 Jul 2025 09:56:20 +0000

K-36

Projekti K-36 eesmärk oli võimestada Kohtla-Järve asumite kogukondi läbi koolituste ja esmaste kogukondlike kriisivarude soetamise.

Projekti K-36 raames soetatud kriisivarud anti üle linna kriisivalmiduse spetsialisti koordineerimisel, mis sisaldasid esmatarbevahendeid, mis aitavad kogukonnaliikmetel toime tulla erinevate kriiside ajal, näiteks vee-, elektri- või toidupuuduse korral. Komplektis on muu hulgas esmaabitarbed, veepuhastustabletid, külmkuivatatud toit jpt muid hädavajalikke vahendeid. Kogukondlikud kriisivarud ei ole mõeldud kogu linna pikaajaliseks varustamiseks, vaid pakuvad ajutist tuge neile, kes võivad esimesena hätta sattuda või kellele abi ei pruugi kohe jõuda. Valik tehti koostöös Päästeametiga ja arvestab piirkonna olusid ja vajadusi.

19.  veebruaril toimus veebiseminar, kus tutvustati Kohtla‑Järve kogukondliku elanikkonnakaitse kriisioskuste projekti ning kõiki nelja planeeritud koolitust ‑ esmaabi, vaimne esmaabi, ellujäämine ja kriisiplaani koostamine.
15. märtsil toimusid Wiru spordikeskuses kahe koolitusgrupi (vaimse tervise kriisiesmaabi ja esmaabi) koolitused.
5. aprillil toimus Kohtla-Järve Rahvapargis välitingimustes ellujäämiskoolitus Naiskodukaitse instruktoritega, kus keskenduti vee, toidu ja soojuse tagamisele ebastabiilsetes linnatingimustes ning kriisiplaani ja evakueerumise õppele.
15. mail toimus “Kriisioskused” podcasti kuuenda osa salvestus, kus üles astusid Kohtla-Järve linnapea Henri Kaselo ja linna kriisivalmiduse spetsialist Joosep Mägi. Kohtla-Järve erisaates arutleti selle üle, milliseid samme on linn ette võtnud, et võimalike kriisidega paremini toime tulla. Saatekülalised avasid ka, kuidas töötatakse välja evakuatsiooniplaane, arendatakse kerksuskeskuste süsteemi ja kuidas kaasatakse kriisivalmidusse korteriühistud ning kohalikud elanikud.

Kokkuvõtvalt omandasid Kohtla-Järve kogukonna liikmed teadmisi ja oskusi nii psühholoogilise toe andmisel, esinevate olukordade esmaabil, kui ellujäämisoskuste rakendamisel linnakeskkonnas, toetades Kohtla‑Järve kogukonna kriisivõimekuse tugevdumist. Projekti raames valminud podcast erisaade jätkab aga linnaelanike kriisioskuste tõstmist.

Koostöö MTÜ Kriisiuuringute Keskusega on parandanud Kohtla-Järve kogukondade kriisivalmidust, pakkudes teadmisi, oskusi ja vajalikke kriisivarusid. Soovitan programmi ka teistele omavalitsustele, sest see suurendab kogukondade valmisolekut erinevateks kriisideks ja aitab tõsta kogu linna kriisivalmidust.

Joosep Mägi, Kohtla-Järve Linnavalitsuse valmisoleku peaspetsialist

🟧 Projekti K-36 tegevusi viis läbi Kriisiuuringute Keskus, projekti tegevuste elluviimist toetas (perioodi 01.12.2024 kuni 31.05.2025) SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital läbi Siseministeeriumi 58 834 euroga. Projektimeeskond tänab Kohtla-Järve linnavalitsust, Päästeametit ja Kohtla-Järve elanikke abi ja tagasiside eest projekti ettevalmistamisel.

Jaga postitust:

The post K-36 first appeared on MTÜ Kriisiuuringute Keskus.

K-24

kruk — Thu, 24 Jul 2025 10:33:58 +0000

K-24

Projekti K-24 eesmärk oli võimestada Haabersti linnaosa Väike-Õismäe asumi kogukondi läbi koolituste ja esmaste kogukondlike kriisivarude soetamise.

Projekti K-24 raames soetatud kriisivarud anti üle linnaosale , mis sisaldasid esmatarbevahendeid, mis aitavad kogukonnaliikmetel toime tulla erinevate kriiside ajal, näiteks vee-, elektri- või toidupuuduse korral. Komplektis on muu hulgas esmaabitarbed, veepuhastustabletid, külmkuivatatud toit jpt muid hädavajalikke vahendeid. Kogukondlikud kriisivarud ei ole mõeldud kogu linnaosa pikaajaliseks varustamiseks, vaid pakuvad ajutist tuge neile, kes võivad esimesena hätta sattuda või kellele abi ei pruugi kohe jõuda. Valik tehti koostöös Päästeametiga ja arvestab asumi olusid ja vajadusi. Järgnev on valik peamisi tegevusi:

16. jaanuaril toimus Haabersti Tegevuskeskuses linnaosa kortermajade elanikele suunatud koolitusprogrammi avaseminar, kus anti ülevaade, kuidas ja millal viiakse läbi kokku 25 elanikkonnakaitse- ja kriisioskuste koolitust.
Perioodil 10. veebruar kuni 17. aprill toimus viis evakuatsiooni ja seitse kriisiplaani koostamise koolitust.
Vaimse terviseesmaabi koolitused (kokku 5 kontaktkoolitust ja 5 online-koolitust) toimusid perioodil 01. veebruar kuni 12. aprill. Seevastu 5 esmaabi kontaktkoolitust toimusid perioodil 5. aprill kuni 24. mai.
5 praktilist linnalises keskkonnas ellujäämiskoolitust viidi läbi perioodil 5. aprill kuni 24. mai.
22. aprillil salvestati “Kriisioskused” podcasti viies osas, kus üles astus Munitsipaalpolitsei Ameti juht Elari Kasemets, rääkis pealinna elanikkonnakaitsest ja asjadest, mida kodanikud saavad üksi aga ka kogukonnana üldise kriisivalmiduse tõstmiseks ära teha.
27. mail salvestati “Kriisioskused” podcasti üheksas osa, kus üles astus Munitsipaalpolitsei Ameti peaspetsialist Sergo Kohal. Saates arutleti selle üle, kuidas Eesti suurim linn kriisideks päriselt valmistub ja miks tuleb kriisivalmidusele ka igal inimesel endal mõelda.
28. mail toimus paneelarutelu, kus eksperdid tõdesid, et kogukondliku kriisivalmiduse arendamise vajadus on suurim just linnalises keskkonnas. Kõlama jäi ka see, et linnalise kogukonnana tuleb näha ka korteriühistuid.
28. mail esitles Kriisiuuringute Keskuse projekt K-24 raames valminud Eesti esimest paneelmaja kogukonna kriisivalmiduse õpikut, kus seati fookus kortermajade inimestele, sest enamik Eesti inimesei elab kortermajades, mis on kesksetest teenustest sõltumise tõttu mitmetes kriisides haavatavamad.

Kokkuvõtvalt omandasid Haabersti linnaosa Väike-Õismäe asumi kogukondade liikmed teadmisi, uusi innovaatilisi õppematerjale ja oskusi nii psühholoogilise toe andmisel, esinevate olukordade esmaabil, kui ellujäämisoskuste rakendamisel linnakeskkonnas, toetades pealinna kogukondliku kriisivõimekuse tugevdumist. Projekti raames valminud podcasti erisaated jätkavad aga linnaosaelanike kriisioskuste tõstmist.

Haabersti Linnaosa Valitsusele oli koostöö Kriisiuuringute Keskusega ja nende läbiviidud koolitusprogramm suurepäraseks stardiplatvormiks elanikkonna kaitse temaatikaga alustamiseks. Koostöö sujus, oli kiire ja professionaalne. Haabersti Linnaosa Valitsus jäi projektiga väga rahule.

Rain Veetõusme, Haabersti linnaosa vanema asetäitja

🟧 Projekti K-24 tegevusi viis läbi Kriisiuuringute Keskus, projekti tegevuste elluviimist toetas (perioodi 01.12.2024 kuni 31.05.2025) SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital läbi Siseministeeriumi 80 500 euroga. Projektimeeskond tänab Haabersti linnaosavalitsust, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametit, Päästeametit, Haabersti Tegevuskeskust ja Väike-Õismäe kogukonnaaeda abi ning tagasiside eest projekti disainimisel.

Jaga postitust:

The post K-24 first appeared on MTÜ Kriisiuuringute Keskus.

KRIISIOSKUSED podcast #10 – Naiskodukaitsega evakuatsioonikotist ja selle sisust

kruk — Wed, 02 Jul 2025 10:00:14 +0000

KRIISIOSKUSED podcast #10 – Naiskodukaitsega evakuatsioonikotist ja selle sisust

“Kriisioskused” podcasti kümnendas osas räägib Naiskodukaitse ohutushoiu toimkonna juht Camilla Kastein ja Kriisiuuringute Keskuse kaasalgataja Anne-May Nagel evakuatsioonikotist ning kuidas seda nutikalt kokku panna.

“Kriisioskused” podcasti teise hooaja viimases saates räägime sellest, mis on evakuatsioonikott ja miks tasub see igal ühel valmis panna juhuks, kui eluolu on häiritud ja võib tekkida vajadus kiiresti kodust lahkuda. Evakuatsioonikott aitab olla valmis paariks-kolmeks päevaks iseseisvalt hakkama saama, ilma et peaks lootma kohapealsetele teenustele või abile.

Koti sisu peab olema läbimõeldud ja kompaktne: 3–4 päeva kuivtoitu või säilivat toidupoolist, joogivesi või veepuhastusvahend, esmaabitarbed ja isiklikud ravimid, hügieenitarbed (näiteks niisked salvrätid, hambahari, seep), vahetusriided ja soojad sokid või müts, taskulamp koos patareidega või akupank, multitööriist või nuga ning isikut tõendava dokumendi koopiad ja väikestes kupüürides sularaha.

Soovitame koti pakkida nii, et vajalikud asjad oleksid kiiresti kättesaadavad ja ilmastikukindlalt paigutatud. Saates kõlanud asjadest saab igaüks endale lihtsalt teha kontrollnimekirja ja koti sisu vastavalt oma vajadustele valmis panna.

🟧🟦 Saadet ja õppevideo salvestamist toetas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kaudu Siseministeerium.

🟠 Kuula saadet siit.

“Kriisioskused” on Kriisiuuringute Keskuse taskuhääling, kus uurime, milliseid teadmisi ja oskusi vajame kriisideks valmistumisel ja nendega toimetulekul. Saates astuvad üles oma ala eksperdid ning jagame tõenduspõhist infot.

Foto ja video: õppevideo ja 10. episoodi salvestamine (Kriisiuuringute Keskus, 2025).

Jaga postitust:

The post KRIISIOSKUSED podcast #10 – Naiskodukaitsega evakuatsioonikotist ja selle sisust first appeared on MTÜ Kriisiuuringute Keskus.

VIDEO | Kogukonna jõud kriisis – kolmanda sektori ja kohaliku omavalitsuse koostöö Ukraine näitel

kruk — Thu, 12 Jun 2025 10:00:40 +0000

VIDEO | Kogukonna jõud kriisis – kolmanda sektori ja kohaliku omavalitsuse koostöö Ukraine näitel

28. mai seminari ettekannet kolmanda sektori ja kohaliku omavalitsuse koostööst Ukraina näitel on nüüd võimalik järelvaadata ka Kriisiuuringute Keskuse YouTube kanalil!

28. mail toimunud Kriisiuuringute Keskuse Haabersti projekti K-24 lõpuseminaril “Kogukondade kriisivalmidus – kuidas läheb?” esines Ukraine ühe suurima MTÜ Poruch juht Dr. Mariia Tyschenko (Ukraina) ettekandega kolmanda sektori ja kohaliku omavalitsuse koostööst Ukraina näitel.

Ettekandele eelneb Kriisiuuringute Keskuse kaasalgataja Anne-May Nageli ülevaade organisatsiooni 2024. aasta Tallinna ja Kohtla-Järve kogukondlike elanikkonnakaitse projektidest. Video on inglise keeles.

🟧🟦 Seminari ja selle salvestamist toetas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kaudu Siseministeerium.

Foto ja video: 28. mai ettekanne (Kriisiuuringute Keskus, 2025).

Jaga postitust:

The post VIDEO | Kogukonna jõud kriisis – kolmanda sektori ja kohaliku omavalitsuse koostöö Ukraine näitel first appeared on MTÜ Kriisiuuringute Keskus.

VIDEO | Kuidas toetada kogukondade kriisivalmidust?

kruk — Wed, 11 Jun 2025 10:00:56 +0000

VIDEO | Kuidas toetada kogukondade kriisivalmidust?

28. mai paneelaretelu teemal kuidas toetada paneelmajapõhise kogukonna kriisivalmidust on nüüd võimalik järelvaadata ka Kriisiuuringute Keskuse YouTube kanalil!

28. mail toimunud paneelarutelu toimus inglise keeles, milles osalesid kogukondade ja kriisivalmidusega eri vaatenurkadest kokkupuudet omavad eksperdid Maria Derlõs (Tallinna linn), Dr. Mariia Tyschenko (MTÜ Poruch, Ukraina), Dr. Kadi Luht-Kallas (Siseministeerium) ja Hannes Nagel (Kriisiuuringute Keskus).

🟧🟦 Paneeldiskussiooni ja selle salvestamist toetas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kaudu Siseministeerium.

Foto ja video: 28. mai paneeldiskussioon (Kriisiuuringute Keskus, 2025).

Jaga postitust:

The post VIDEO | Kuidas toetada kogukondade kriisivalmidust? first appeared on MTÜ Kriisiuuringute Keskus.

Esimesed grupid Kohtla-Järvel kogukondlike kriisioskuste koolitusprogrammis

kruk — Sat, 15 Mar 2025 20:00:17 +0000

Esimesed grupid Kohtla-Järvel kogukondlike kriisioskuste koolitusprogrammis

15. märtsil toimusid Kohtla-Järvel esimesed kogukondliku elanikkonnakaitse projekti K-36 koolitusprogrammi koolitused. Õppepäeval kogunesid ühtekokku kaks rühma, esimene vaimse tervise kriisiesmaabi ning teine esmaabi koolitusele. Järgnevad kogukondlikud koolitused toimuvad aprillis.

Päikselisel 15. märtsi laupäeval kogunesid Wiru spordikeskuses toimunud koolitustele ligemale poolsada Kohtla-Järve kogukonna liiget. Eesmärk oli kõigil ühine – täiendada kriisioskuseid ning selleks oli võimalusi kaks – valikus oli nii vaimse tervise esmaabi kriisikoolitus kui esmaabi koolitus. Kriisiolukorrale keskendunud vaimse tervise esmaabi koolituse eesmärgiks oli pakkuda kogukonnale võimalust õppida lihtsalt psühholoogilise esmaabi nippe ja põhimõtteid kriisiolukordadeks.

Samuti viidi läbi praktilisi harjutusi, mis arendasid kuulamise, märkamise ja abistamise oskusi. Koolituse fookus seisnes enda ja kogukonna liikmete psühholoogilisel abistamisel selleks, et ka kriisides säiliks võime ratsionaalselt mõelda ja tegutseda. Lisaks rõhutati koolitusel seda, et vaimse esmaabi tugi raskes olukorras vähendab ka seda, kuivõrd palju professionaaselt abi inimene hiljem vajada võib. Vaimse tervise esmaabi koolitus, mille viis läbi kliiniline psühholoog Kadi Parve (MTÜ Peaasjad). jätkub veebikoolitusena, kus osalejad tulevad veel üheks õppepäevaks kokku.

Esmaabi koolitusel õppisid Kohtla-Järve kogukonna liikmed esmaabi osutama käepäraste vahenditega, lisaks kummutati esmaabiga kaasas käivad müüte. Koolitusel osalejad said (mõni ka esimest korda) proovida elustamisnuku peal südamemassaaži tegemist, lisaks töötati koos läbi AED-elustamisaparaadi õige kasutamine. Kuivõrd koolitaja, parameedik ja esmaabi õppejõul Andrus Lehtmetsal on pikaajaline praktiline kogemus, kuulsid osalejad näiteid nii hästi kui halvasti antud esmaabist.

Lisaks said kogukonna liikmed praktilise teadmise sellest, et häirekeskusega võib kahtluse korral alati nõu pidada. Kui midagi tundub korrast ära või ebanormaalne olevat, seda kas enese või teise inimese tervise juures, tasub helistada kas perearsti nõuandetelefonile või kiireloomulise terviseprobleemi, õnnetuse või trauma korral hädaabinumbril 112. Rõhutati üle ka see, et abivajajast tuleb teatada – soovime ju ise samuti, et kui oleme hädas, annaks keegi meie hädast vähemalt häirekeskusele teada.

Koolitustel osalenud kogukonna liikmed said teadmise, et igaüks neist on võimeline andma esmast abi, olgu see vaimse või füüsilise tervise poolelt. Lisaks said osalejad praktilised oskused, mis tulevad neile kasuks ootamatuste puhul. Koolitused andsid osalejatele väärtuslikud teadmised ja töövõtted, mida saab rakendada nii igapäevaelus, erakorralistes kui ka kriisiolukordades.

Kokku viib Kriisiuuringute Keskus Kohtla-Järve projekti raames läbi neli koolitust neljal eri teemal, mille abil teeb Kohtla-Järve linn Ida-Virumaal esimese ja suurima sammu suurema kogukondliku kriisivalmiduse suunas. Aprillikuus ootavad ees Naiskodukaitse ellujäämiskoolitus ning pere kriisiplaani koostamise veebikoolitus. Koolituste kohta leiab info ning registeeruda saab www.kruk.ee/kohtlajarve.

🟧🟦 Projekti K-36 tegevusi viib läbi Kriisiuuringute Keskus, projekti tegevuste elluviimist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital läbi Siseministeeriumi.

Fotod: 15. märtsi koolitused Kohtla-Järve Wiru Spordikeskuses (KRUK, 2025).

Jaga postitust:

The post Esimesed grupid Kohtla-Järvel kogukondlike kriisioskuste koolitusprogrammis first appeared on MTÜ Kriisiuuringute Keskus.

2025 aasta Tallinna kriisioskuste koolitusprogramm kutsub Sind osalema!

kruk — Thu, 20 Feb 2025 10:00:06 +0000

2025 aasta Tallinna kriisioskuste koolitusprogramm kutsub Sind osalema!

Kriisiuuringute Keskus kutsub Haabersti inimesi tasuta kriisioskuste koolitustele, mis toimuvad veebruarist maini.

Laupäevaste koolituste valikus on nii esmaabi (koolitab parameedik Andrus Lehtmets), vaimse tervise esmaabi kriisis (koolitavad MTÜ Peaasjad kliinilised psühholoogid), kui Naiskodukaitse ellujäämiskoolitus, mis toimuvad Väike-Õismäel. Toimuvad ka veebikoolitused – Munitsipaalpolitsei Ameti instruktoritelt on võimalik õppida pere kriisiplaani koostamist ning Naiskodukaitse veebikoolitused keskenduvad targale evakueerumisele.

„Koolitused on hea võimalus oma kriisioskusi värskendada. Soovitame kõigil seda võimalust kasutada, meil on tipptasemel koolitajad ning osalejale on koolitus tasuta,“ sõnas Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel. „Laiemalt on projekti eesmärgiks tõsta meie piirkonna inimeste kriisivalmiduse taset. Kui meist igalühel on laiem oskustebaas, oleme valmis kõiksugu ootamatusteks ning saame abiks olla nii oma perele, sõpradele kui kogukonnale,“ märkis ta.

Ühtekokku toimub veebruarist maikuuni erinevatel teemadel 25 koolitust. Esimesed grupid juba täitunud! Projekti meeskond tänab Haabersti linnaosa valitsust projekti panustamise eest.

Registreerumiseks külasta veebilehte www.kruk.ee/oismae.

🟧🟦 Projekti K-24 tegevusi viib läbi Kriisiuuringute Keskus, projekti tegevuste elluviimist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital läbi Siseministeeriumi.

Jaga postitust:

The post 2025 aasta Tallinna kriisioskuste koolitusprogramm kutsub Sind osalema! first appeared on MTÜ Kriisiuuringute Keskus.