Palju mõtteid kerkis sellest, mis võivad olla inimeste madala kriisideks valmistumise taseme põhjused. Taustaks: suurtes kortermajades kõik vajalikud kriisivarud olemas vähem kui 1% elanikest ning väikestes kortermajades 4%. Enamik Eesti inimesi elab aga just kortermajades. Kuigi oluliseks põhjuseks on teadmiste puudus ja kriisidest mõtlemise tõkked (sellest, et kriis võib tulla, on keeruline mõelda, sest see on negatiivne stsenaarium), on olulised ka sotsiaalmajanduslikud barjäärid. See tähendab, et inimestel ei ole eri põhjustel piisavalt ressursse, et kriisivalmidusega tegeleda.

Seda väljendavad ka eri uuringud:

• Riia ülikooli poolt Läänemere pealinnades korraldatud uuringu järgi nimetas 25 protsenti kriisideks mittevalmistunud Tallinna elanikest põhjusena rahapuudust.
• Päästeameti üle-eestilistes uuringutes on 32 protsenti inimestest toonud takistusena välja ebapiisavad rahalised vahendid.
• 2024. aasta Eurobaromeetri uuringus nimetas 37 protsenti Eesti vastajatest ühe kriisideks mittevalmistumise põhjusena finantsressursside või aja puudumist.

Need arvud näitavad, et märkimisväärsel osal inimestest on valmistumisel reaalsed sotsiaalmajanduslikud ja praktilised takistused.

Kriisiuuringute Keskuse koolitused on mõeldud just piirkonna täisealistele elanikele, kes on huvitatud oma kogukonna, linnaosa ja linna kriisivalmidusse panustamisest. Olete võrgustiku liikmeks väga oodatud – koos saame pealinna kriisikindlamaks muuta!

Koolitused toimuvad koostöös oma ala kogenud spetsialistidega laupäevadel ja pühapäevadel 2026. aasta perioodil september–detsember. Programmis on järgmised koolituspäevad, mille raames käsitletakse järgmisi teemasid:

• linnaosa tutvustab linna ja linnaosa kriisivalmiduse põhimõtted ning ootused kriisivõrgustikule;
• parameedik Andrus Lehtmets koolitab kuidas targalt esmaabi anda;
• Kriisiuuringute Keskus räägib kogukonna rolli olulisusest kriisivalmidusel.

Päeva jooksul on ka lõunapaus! Täpne päevakava saadetakse vaid registreerujatele ning koolitused toimuvad vaid eesti keeles. Koolitusel osaleja saab oma osaluse kohta ka õiendi.

REGISTREERU KOOLITUSELE SIIN

Koolituste ajakava linnaosade kaupa:

Nõmme, linnaosavalitsuse hoone (Valdeku 13): 

• 20. september kell 10:00-18:00
• 18. oktoober kell 10:00-18:00

Mustamäe, linnaosavalitsuse hoone (E. Vilde tee 118):

• 10. oktoober kell 10:00-18:00
• 08. november kell 10:00-18:00
• 22. november kell 10:00-18:00

Haabersti, (toimumiskohad täpsustamisel): 

• 12. september kell 10:00-18:00
• 29. november kell 10:00-18:00
• 06. detsember kell 10:00-18:00

REGISTREERU KRIISIVÕRGUSTIKU KOOLITUSELE SIIN

Kutsume Teid osalema, kui soovite panustada oma kogukonna kriisivalmidusse ja valmistada end paremini ette ootamatuteks olukordadeks. Kui teil on lisaküsimusi, võtke julgesti ühendust e-posti teel: info[at]kruk.ee

🟧🟦 KRAKO projekti tegevusi viib läbi Kriisiuuringute Keskus, projekti kaasrahastavad Tallinna linn ja Tallinna Munitsipaalpolitsei koos MTÜ Kriisiuuringute Keskusega.

Tõime ERR-is esile, et olukord on paranenud seoses õigusaktidega, mis seavad uutele hoonetele varjendite ja avalike varjumiskohtade nõudeid. Samas on olemasolev varjumistaristu Eestis endiselt ebapiisav. Probleem ei puuduta ainult Tallinna, vaid ka teisi Eesti linnu ja piirkondi, kus inimeste tegelik varjumisvõimalus võib sõltuda väga palju hoone tüübist, ehitusajast ja kohalikust ruumilisest olukorrast.

Näiteks on Tallinnas piirkondi, kus kõrghoonete tüüpprojektid ei näe ette keldrikorruseid. Sellistes majades ei ole võimalik tavapärasel viisil varjumiskohti rajada või olemasolevaid keldriruume selleks kohandada. See tähendab, et osa elanikkonnast jääb juba hoonetüübi tõttu olukorda, kus kriisiolukorras ei ole läheduses realistlikku varjumislahendust.

Tallinna algatus moodulvarjumiskohtade rajamiseks on oluline ja vajalik samm. Samas ei saa üksikud pilootlahendused asendada süsteemset ja laiemat varjumistaristu arendamist. Avalikke varjumiskohti on vaja oluliselt rohkem ning nende rajamine ei peaks jääma ainult pealinna küsimuseks. Sarnaseid lahendusi vajavad ka teised Eesti linnad ja tihedama asustusega piirkonnad.

Tänukiri toodi esile kui tunnustus koostööle, mis on aidanud luua uusi seoseid rakendusliku teadustöö, kohaliku kriisijuhtimise ja kogukondliku turvalisuse vahel.

Kriisiuuringute Keskus ja Tallinna Munitsipaalpolitsei  Amet on viimastel aastatel teinud koostööd mitmetes projektides ja aruteludes, mille eesmärk on mõtestada ja tugevdada linna tasandi valmisolekut kriisideks. Koostöö on hõlmanud eelkõige kogukondlikku elanikkonnakaitset, ent ka näiteks kerksuskeskuste arendamist. 

“Koostöö teadlaste, praktikute ja kogukondade vahel on kriisivalmiduse oluline alustala – teadmine ja kogemus peavad üksteist täiendama. MUPO on olnud selles väga avatud ja pühendunud partner,” märkis Anne-May Nagel.

Tunnustus rõhutab ka laiemat põhimõtet, mida Kriisiuuringute Keskus oma tegevuses oluliseks peab – et kriisideks valmisolek ei ole vaid riigi või ametkondade ülesanne, vaid tugineb inimestevahelisele koostööle, usaldusele ja teadmiste jagamisele. Just kohalikul tasandil, ka kogukondlikult algav ja teadusega toetatud koostöö loob aluse tõhusamale kriisivalmidusele.

Kriisiuuringute Keskuse ja MUPO koostöö näitab, kuidas teadus saab toetada praktikate uuendamist ja otsustusprotsesside täiustamist, tuues akadeemilised teadmised reaalsesse linnaruumi ja igapäevaelu turvalisuse kujundamisse.

Kriisiuuringute Keskus tänab Tallinna Munitsipaalpolitseid usalduse ja koostöö eest ning soovib jõudu ja edu edasises töös linnaruumi turvalisuse ja kriisivalmiduse arendamisel.

Foto: tänukirja üleandmine (Tallinna Strateegiakeskus/Ellen Rudi, 2025).

Eestis asuvate korteriühistute suurus on üsna erinev, ent neis kõigis on ühtviisi tarvilik kogukondlik suhtlus kui kriisivalmiduse alustala. Oleme Kriisiuuringute Keskuses kahel viimasel aastal viinud läbi kogukonnnapõhist kriisioskuste koolitusprogrammi, fookusega kortermajade keskkonnale, kus on meie eri tegevustest võtnud osa sajad korteriühistute juhatuste liikmed ja ühistutes elavad inimesed.

Korteriühistutes – mida saabki tänapäeva Eesti ühiskonnas mõtestada väikseima igat inimest puudutava kogukonnana – tuleb alustada oma naabrite ja kaaselanike tundmisest, nendega suhtlemisest. Ukraina kogemus on näidanud, kuivõrd oluline on just see, et samas majas elavate inimeste vahel toimuks suhtlus ning oleks usaldus. See on oluline, sest kriisiolukorras on just sinule lähedal asuvad inimesed suure tõnäosusega sinu esmane ja kõige rasketemate kriiside tingimustes võib-olla ka ainus abivahend. Sõbrad ja sugulased võivad jääda distantsilt liiga kaugeks, sa ei pruugi ka nende juurde kohe jõuda.

Kogukonnasiseste suhete loomine ja alalhoidmine on seega sama oluline kui kriisivarud ja -oskused. Seejuures kasutatakse Ukraina kortermajades selleks digitaalseid vahendeid – erinevaid suhtlusrakendusi, kus on grupivestluse võimalus (Facebook Messenger, Telegram, ka turvalisem Signal). Kui on majas inimesi, kes neid rakendusi ei kasuta, tuleb läbi mõelda ka, kuidas teavitatakse neid kriisi ajal toimuvast – selleks on Ukrainas praktilise lahendusena ukselt uksele käimine või teadetetahvlitele olulise info panemine. Toome ka ühe praktilise näite, miks on suhtlemine ja eelnevad kokkulepped vajalikud – evakueerumine.

Arutelu eesmärgiks on uurida, milline on raamatukogude roll laiapindses riigikaitses ja demokraatia hoidmises. Lisaks puudutakse infovälja väljakutseid, mis varieeruvad valeinfo levikust võltsitud videote ja uudisteni.

“Raamatukogud on palju enamat, kui vaid koht, kus saab raamatuid koju laenutada. Neil on oluline koht kogukonnatunde ja demokraatia hoidmisel. Lisaks ei tohi unustada, et raamatukogud võivad – nagu on Ukraina kogemus näidanud – kohaneda ümber kerksuskeskuseks, kus inimestele antakse kriisiinfot ning pakutakse võimalusel baasteenuseid,” sõnas Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel.

Arutelus osalevad lisaks Kriisiuuringute Keskuse juhile ka Merilin Piipuu (Kultuuriministeerium), Fredrik Hanell (Linnaeuse ülikool, Rootsi), Oksana Berezka (raamatukoguhoidja ja poliitik Ukraina) ning Kateryna Botnar (meediapädevuse ekspert, Eesti Rahvusraamatukogu). Arutelu modereerib Marcus Ehasoo (Vabaühenduste Liit).

Fotod: festival ja paneeldiskussioon (Kristi Sits/Arvamusfestival, 2025).

Projekti K-36 raames soetatud kriisivarud anti üle linna kriisivalmiduse spetsialisti koordineerimisel, mis sisaldasid esmatarbevahendeid, mis aitavad kogukonnaliikmetel toime tulla erinevate kriiside ajal, näiteks vee-, elektri- või toidupuuduse korral. Komplektis on muu hulgas esmaabitarbed, veepuhastustabletid, külmkuivatatud toit jpt muid hädavajalikke vahendeid. Kogukondlikud kriisivarud ei ole mõeldud kogu linna pikaajaliseks varustamiseks, vaid pakuvad ajutist tuge neile, kes võivad esimesena hätta sattuda või kellele abi ei pruugi kohe jõuda. Valik tehti koostöös Päästeametiga ja arvestab piirkonna olusid ja vajadusi. 

• 19.  veebruaril toimus veebiseminar, kus tutvustati Kohtla‑Järve kogukondliku elanikkonnakaitse kriisioskuste projekti ning kõiki nelja planeeritud koolitust ‑ esmaabi, vaimne esmaabi, ellujäämine ja kriisiplaani koostamine.
• 15. märtsil toimusid Wiru spordikeskuses kahe koolitusgrupi (vaimse tervise kriisiesmaabi ja esmaabi) koolitused.
• 5. aprillil toimus Kohtla-Järve Rahvapargis välitingimustes ellujäämiskoolitus Naiskodukaitse instruktoritega, kus keskenduti vee, toidu ja soojuse tagamisele ebastabiilsetes linnatingimustes ning kriisiplaani ja evakueerumise õppele.
• 15. mail toimus “Kriisioskused” podcasti kuuenda osa salvestus, kus üles astusid Kohtla-Järve linnapea Henri Kaselo ja linna kriisivalmiduse spetsialist Joosep Mägi. Kohtla-Järve erisaates arutleti selle üle, milliseid samme on linn ette võtnud, et võimalike kriisidega paremini toime tulla. Saatekülalised avasid ka, kuidas töötatakse välja evakuatsiooniplaane, arendatakse kerksuskeskuste süsteemi ja kuidas kaasatakse kriisivalmidusse korteriühistud ning kohalikud elanikud.

Kokkuvõtvalt omandasid Kohtla-Järve kogukonna liikmed teadmisi ja oskusi nii psühholoogilise toe andmisel, esinevate olukordade esmaabil, kui ellujäämisoskuste rakendamisel linnakeskkonnas, toetades Kohtla‑Järve kogukonna kriisivõimekuse tugevdumist. Projekti raames valminud podcast erisaade jätkab aga linnaelanike kriisioskuste tõstmist.

“Kriisioskused” podcasti teise hooaja viimases saates räägime sellest, mis on evakuatsioonikott ja miks tasub see igal ühel valmis panna juhuks, kui eluolu on häiritud ja võib tekkida vajadus kiiresti kodust lahkuda. Evakuatsioonikott aitab olla valmis paariks-kolmeks päevaks iseseisvalt hakkama saama, ilma et peaks lootma kohapealsetele teenustele või abile.

Koti sisu peab olema läbimõeldud ja kompaktne: 3–4 päeva kuivtoitu või säilivat toidupoolist, joogivesi või veepuhastusvahend, esmaabitarbed ja isiklikud ravimid, hügieenitarbed (näiteks niisked salvrätid, hambahari, seep), vahetusriided ja soojad sokid või müts, taskulamp koos patareidega või akupank, multitööriist või nuga ning isikut tõendava dokumendi koopiad ja väikestes kupüürides sularaha.

Soovitame koti pakkida nii, et vajalikud asjad oleksid kiiresti kättesaadavad ja ilmastikukindlalt paigutatud. Saates kõlanud asjadest saab igaüks endale lihtsalt teha kontrollnimekirja ja koti sisu vastavalt oma vajadustele valmis panna.                                                                        

🟧🟦 Saadet ja õppevideo salvestamist toetas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kaudu Siseministeerium.