Taani ei ole seismiliselt aktiivne riik samas tähenduses nagu Itaalia, Jaapan, Türgi või Filipiinid. Seal ei kohtu suured laamad nii,^A nagu see toimub paljudes maailma kõige ohtlikumates maavärinapiirkondades. Taani paikneb Euraasia laama sees ehk piirkonnas, mida peetakse üldiselt stabiilseks, ent see ei tähenda, et maavärinad oleksid seal võimatud. Ka stabiilsema maakoore sees kogunevad pinged, mis võivad aeg-ajalt vabaneda väiksemate või mõõdukate maavärinatena.

Samas peetakse Taani maavärinaohtu maailma võrdluses madalaks. Ka tugevama maavärina puhul, mida arvestatakse keskmiselt kord 475 aasta jooksul, oleks maapinna liikumine Taanis üsna piiratud ning suurimaks võimalikuks looduslikuks maavärinaks hinnatakse praegu 5,3 magnituudi.¹ Seetõttu ei käsitleta Taani riiklikus riskipildis suuremat maavärinat eraldi põhilise kriisistsenaariumina kuna selle tõenäosus on Taanis ja selle lähialal madal.² See annab Taani olukorrale üsna täpse raami: maavärin on seal reaalne loodusnähtus, kuid laastav suurmaavärin on praeguste teadmiste põhjal väga vähetõenäoline.

20. mail 2026 kell 16.14 kohaliku aja järgi toimus Køge lahe piirkonnas maavärin, mille magnituudiks hinnati 3,9. Maavärina epitsenter paiknes Kopenhaagenist umbes 37 kilomeetrit edelas (vt joonis 1) ning see registreeriti kõigis Taani, samuti Lõuna-Rootsi ja Norra mõõtejaamades.^3,4

Kriisiuuringute Keskus on välja andnud praktilise õpiku, mis aitab korterelamutes elavatel inimestel tõsta valmisolekut erinevateks kriisideks. Õpikus käsitletakse kolme kogukondliku kriisivalmiduse alustala: suhted, varud ja oskused. Käsitlus lähtub arusaamast, et kõige tõhusam viis kriisiks valmistuda on teha seda kogukondlikult, eelkõige ühistu tasandil. Seni on Eestis pööratud enam tähelepanu isiklikule varude ja oskuste tasemele, kuid kogukondlik lähenemine on jäänud tagaplaanile. Uus õpik aitab seda puudujääki praktiliste juhistega täita.

Õpik on suunatud nii inimestele, kes soovivad tugevdada oma individuaalset valmisolekut, kui ka neile, kes soovivad algatada kriisivalmiduse arendamist oma korterelamus laiemalt. Eriline rõhk on suhtlusel, ühise kriisiplaani koostamisel ja inimressursside kaardistamisel. Suuremates korterelamutes elab sageli palju inimesi, kelle teadmisi ja oskusi saab kriisi ajal ühiselt rakendada, kui selleks on eelnevalt valmistutud.

Lisaks kogukondlikule tasandile käsitletakse õpikus ka individuaalset kriisivalmidust kui olulist eeltingimust teiste aitamisel. Teemade hulka kuuluvad linnakeskkonnas valmistumise eripärad, kogukonna roll linnas ning võimalused, kuidas alustada kogukondlikkuse loomist. Käsitletakse ka olukordi, kus linnas püsimine muutub kriisi tõttu võimatuks ning on vaja evakueeruda.

Ehkki õpik on tasuta allalaetav veebiressursina Kriisiuuringute Keskuse veebilehelt, saab säilenõtket paberkandja versiooni tellida postikulu eest SIIN.

Seminari avasõnad ütles MTÜ Kriisiuuringute Keskuse kaasasutaja Anne-May Nagel, kes rõhutas projektide olulisust, mis aitavad tugevdada kohaliku tasandi valmisolekut ja vastupanuvõimet. “Oleme viimasel kahel aastal viinud läbi kogukondade kriisivalmiduse projekte ning sellest aastast alustasime ka oma tegevuse mõju mõõtmisega. Sügisel avaldame projekti koolitusprogrammi lõppraporti, kus saab projekti tegevuste ja mõju kohta lähemalt lugeda,” sõnas ta.

Seminari peaesinejaks oli Dr. Mariia Tyschenko, Ukraina MTÜ Poruch juht ja Malmö Ülikooli audoktor. Oma ettekandes “Power of community in crisis – the example of Ukraine” jagas ta kogemusi Ukrainast, kus kodanikuühiskonna ja kohalike omavalitsuste koostöö on olnud võtmetähtsusega kriisidele reageerimisel. Ta tõi esile, kuidas kriisides tugevnevad kogukonnad, ning milliseid praktilisi samme saab teha juba enne kriisi, et olla paremini valmis.

Päeva teises pooles toimus arutelu teemal “Kuidas toetada kogukondi kriisideks valmistumisel?”. Paneelis osalesid:

• Dr. Mariia Tyschenko (MTÜ Poruch, Ukraina)
• Maria Derlõs (Tallinna Linnakantselei)
• Hannes Nagel (MTÜ Kriisiuuringute Keskus)
• Kadi Luht-Kallas (Siseministeerium)

Hetkel on võimalik registreeruda järgmistele kriisiplaani koolitustele:

• 27.03 Haabersti tegevuskeskuses (18.00-19.00): registreerimislink
• 10.04 veebikoolitus (18.00-19.00): registreerimislink
• 17.04 veebikoolitus (18.00-19.00): registreerimislink

Eelmisel nädalal toimus Brüsselis Ühendkuningriigi esinduses arutelu Ukraina tuleviku ja selle saavutamise võimaluste üle. Ürituse korraldas Ühendkuningriigi esindus Euroopa Liidu juures koostöös College of Europe Alumni Associationi, EYL40 European Young Leaders’i, Friends of Europe’i ning Young Professionals in Foreign Policy – Brüsseli võrgustikega. Tegemist on platvormiga, kus erineva taustaga eksperdid ja juhid saavad jagada oma mõtteid, ideid ja väljakutseid seoses Ukraina praeguse olukorra ja tulevikuga.

Arutelu keskne teema oli küsimus, millise tuleviku nimel ukrainlased täna võitlevad ja milliseid samme tuleb astuda, et saavutada õiglane ja püsiv rahu ning julgeolek. Diskussiooni käigus käsitleti olulisi küsimusi: milline tulevik ootab Ukrainat? Kas õiglane ja püsiv rahu on saavutatav lühemas või pikemas perspektiivis? Millisel moel saavad Euroopa liitlased Ukraina teekonda toetada? Kas ukrainlased võivad loota õigluse jalule seadmist? Ja kas rahu ja õiglus on üksteist toetavad või vastandlikud eesmärgid?

Külaskäik Äripäeva raadiosse oli jätkuna 2023. aasta kevadel ilmunud ajakirjas Ehitaja 4(275) pikemast artiklist “Pole nõudeid – pole varjendeid” (lk 26-29), milles tõime esile varjumispoliitika murekohti, puuduvaid varjendeid ja auku seadusloomes.

Saates tõdesime, et seis Eestis varjendite rajamisega praegu, võrreldes 2023. aasta kevadega on suhteliselt sarnane. „Eesti varjumiskorraldus on praegu ehitatud varjumiskohtadele, mis pakuvad esmast kaitset peamiselt lendavate esemete eest. Varjumiskohad ei ole kahjuks varjendid ning viimaseid meil Eestis ei ole tänaseni,“ märkis Nagel.

Raadiosaates tuli juttu ka Hädaolukorraseaduse täiendamise seadusest. „Kooskõlastusringi on küll läbinud hädaolukorraseaduse täiendamise eelnõu, mis kehtestab nõuded varjendite rajamiseks, mis on seni puudunud. On positiivne, et eeskujuks eelkõige Soome regulatsioon. Kuna uue seaduse tähenduses on varjend on spetsiaalselt ehitatud varjumiseks ning varjumiskoht on selleks kohandatud varasemalt olemas olnud ehitis või selle osa siis need ei paku võrdväärset kaitset,“ sõnas Nagel.

Külaskäiku raadiosse võib kokku võtta järgnevalt: kriisivalmiduse seis on murettekitav, kuna puuduvad varjendid, mis suudaksid kaitsta otsetabamuste eest – olemasolevad varjumiskohad pakuvad vaid minimaalset kaitset lenduvate esemete eest. Samal ajal on elanikkonna teadlikkus ja valmisolek kriisiolukordadeks väga ülimadal, lõpptarbijate kanda jäävad kulud muudavad eluasemed paljudele kättesaamatuks, rõhutades vajadust riigi tugevama panuse järele elanikkonnakaitsesse.

🎙️ Kuula saadet järele siit, 2023. aasta artiklit saad lugeda äripäeva portaalist.  

Foto: Kirke Ert/ERR, 2023.

Õppimine on artiklis selgelt välja toodud kui kriisijuhtimise võtmeelement, mis aitab PBO-del parandada tulevasi kriisijuhtimise protsesse. Iftikhar et al. (2023, p. 113) rõhutavad, et iga kriis annab väärtuslikke õppetunde, mis tuleb süsteemselt koguda ja levitada organisatsioonis, et edaspidi sarnaseid vigu vältida. Kuigi kriisid on sageli negatiivsed kogemused, võivad need, kui neist õpitakse, aidata organisatsioonidel oma protsesse täiustada ja tulevasteks kriisideks paremini valmistuda.

Artikli tugevused

Artikli peamine tugevus seisneb selle terviklikus kriisijuhtimise mudelis (vt joonis 1), mis hõlmab kõiki olulisi elemente ja aitab projektipõhistel organisatsioonidel (PBO-del) kriisidele tõhusalt reageerida ja saadud kogemustest õppida (ibid., p. 106). See raamistik pakub selget ja struktureeritud lähenemisviisi, mis toetab PBO-de võimet tulla toime ootamatute ja kõrge mõjuga sündmustega. Lisaks rõhutavad autorid, et kriisijärgne õppimine on kriisijuhtimise lahutamatu osa ning toovad välja, et organisatsioonid, kes koguvad ja rakendavad saadud õppetunde, saavutavad tulevikus paremaid tulemusi (ibid., p. 113). See teadmine annab PBO-dele olulise eelise, aidates neil õppida mineviku vigadest ja parandada oma kriisijuhtimise protsesse.

Artikkel seob kriisijuhtimise dünaamilise võimekuse teooriaga, selgitades, kuidas PBO-d saavad oma võimeid ümber kujundada ja täiustada vastavalt muutuvatele keskkondadele (ibid., pp. 104-105). See teoreetiline lähenemine annab põhjalikuma ülevaate sellest, kuidas organisatsioonid suudavad pidevalt kohaneda ja säilitada konkurentsivõimet. Artikkel on kasulik ka projektijuhtidele, kuna see pakub selgitusi ja praktilisi juhiseid, milliseid oskusi on vaja kriisideks valmistumiseks, nagu kiire otsustamine ja informatsiooni tõhus kogumine (ibid., p. 109). See aitab projektijuhtidel arendada kriisidega toimetulekuks vajalikke oskusi ja strateegiaid.

Artikli üheks väärtuseks on ka selle innovaatiline lähenemine, mis keskendub spetsiaalselt PBO-dele. See on oluline, kuna senine kirjandus on suuresti keskendunud traditsioonilistele püsiorganisatsioonidele ja jätnud PBO-de spetsiifilised vajadused tagaplaanile (ibid., pp. 101-103). Seetõttu on artiklis esitatud käsitlus PBO-de jaoks oluline samm edasi, pakkudes väärtuslikku teadmistebaasi ja praktilist juhendit, mis aitab neil paremini mõista ja juhtida kriisiolukordi.

Kriisi esimesed kolm päeva ehk 72 tundi on sageli kõige keerulisemad, kuna sel ajal on raskete kriIside puhul päästeteenistused ja/või tsiviilkaitse – juhul kui riigis üldse eksisteerib tsiviilkaitsesüsteem – olla ülekoormatud  ja abi jõudmine viibida. Sestap on oluline, et indiviid suudaks iseseisvalt toime tulla esimestel kriisi päevadel. See hõlmab toidu, vee ja esmatarbekaupade varumist ning teadmisi, kuidas käituda erinevates hädaolukordades.

Kriisi ajal on usaldusväärse teabe saamine eluliselt tähtis. Läti ametivõimud soovitavad¹  jälgida ametlikke kanaleid, nagu kaitseministeeriumi ja sealse päästeameti (Valsts ugunsdzēsības un glābšanas dienests) veebilehed ning sotsiaalmeedia kontod. Samuti on oluline olla teadlik valeinformatsiooni levikust ja osata seda ära tunda. Enne info jagamist tuleks alati kontrollida selle allikat ja usaldusväärsust.

Millest räägib lätlaste 72 tundi?

Pereplaani koostamine eeldab seda, et indiviid arutab oma pereliikmetega võimalikke kriisiolukordi ja lepib kokku tegutsemisplaanis. Seda thees tule määrata kindlaks kohtumispaigad ja suhtlusviisid juhuks, kui tavapärased sidekanalid enam ei toimi. Toidu ja vee varumisel soovitatakse lätlastel omada vähemalt kolme päeva toidu- ja veetagavara. Eelistada tuleks pika säilivusajaga toiduaineid, mis ei vaja erilisi säilitustingimusi. Samal ajal peab veevaru olema vähemalt 2 liitrit inimese kohta päevas.

Ravimite ja esmaabivahendite komplekteerimisel rõhutakse sellele, et indiviidil oleks olemas piisav varu vajalikke ravimeid ja esmaabitarbeid. See soovitus on teooria hea, ent praktikas üsna problemaatiline kuna retseptiravimeid ei ole võimalik varuda suurestes kogustus, sest need eeldavad retsepte. Kriisi ajal on ravimite olemasolu piiratud ning retseptide saamine võib osutuda ületamatuks probleemiks. 

Üks universaalsemaid soovitusi on Ukraine näitel nn go-bag‘ ehk hädaolukorra koti ettevalmistamine evakuatsiooniks, mis peab sisaldama vaid kõige olulisemaid esemeid, nagu dokumendid ja nende koopiad, taskulamp, patareid, sularaha, riided jms vajalikud tarvikud. See kott Peab olema kergesti kättesaadav juhuks, kui indiviid peab esimesel võimalusel kodust või ohutsoonist kiiresti ja määramata ajaks lahkuma.

Kokkuvõtteks rõhutatakse lätlaste juhises, et ettevalmistus on parim viis kaitsta ennast ja oma lähedasi ootamatutes olukordades. Kuigi juhend 72 stundas pakubteatud juhiseid kuidas kriisiolukordadeks valmistuda puudub Lätis sarnaselt Eestile tsiviilkaitseüsteem koos seda toetava taristuga. Seetõttu on juhise soovitused realiseeritavad ennekõike kergemate kriisistsenaariumite korral, ent mitte sõjalise kriisi tingimustes, mille ohu valguses on lätlaste 72 stundas koostatud. 

Milles seisneb probleem?

Pikaajaliste kriisiolukordade puhul, kus tavapärased tugiteenused ei ole kättesaadavad ja abi saabumine viibib, muutub isiklik valmisolek ellujäämiseks otsustavaks. See on eriti aktuaalne riikide piuhul nagu Läti sarnaselt Eestile, kus elannikonnakaitsevõimekused on nõrgad ning süsteem koos seda toetava tristura puudub pea täielikult.

Üldiselt valmistutakse esmast kriisi kestma 72 tundi, kuid reaalsus võib olla karmim: suuremad loodusõnnetused või sõjalised konfliktid võivad jätta inimesed olukorda, kus abi ei jõua kohale ka nädalate jooksul. Sellisel juhul sõltub ellujäämine igaühe individuaalsest ettevalmistusest, ressursside kasutamisest ja praktilistest teadmistest.

Toidu ja vee varumine pikema kriisi jaoks

72-tunnine toidutagavara on piisav vaid lühiajalise kriisi jaoks, kuid pikaajaliste hädaolukordade puhul, mil võib puududa juurdepääs poele, on vaja omada varusid, mis ulatuvad vähemalt kale kuuni. Hästi säilivad kuivtoidud, näiteks riis, pasta ja oad, on pika säilivusajaga ja sobivad sellistesse tingimustesse, kus värsket toitu ei ole saadaval. See eeldab, et teie asukoht on turvaline, mis võimaldab seda varu kasutada. Varudes võiks olla raskete konservide asemel pigem pähklid ja kuivatatud puuviljad, mis pakuvad vajalikku energiat ja toitaineid, mida on oluliselt kergem ka kaasa võtta. Samuti tuleb varuda vaid toitu , mida on kiiresti ja lihtsalt valmistada ning mis sisaldab piisavalt kaloreid, et katta igapäevane energiavajadus.

Vee varumine ja puhastamisvõimalused on eriti olulised, kui veevõrk on katkenud. Suurema kriisi korral, mis hõlmab elektra kadumist puutub keskmine kriisis olija sellega vältimatult kokku. Seetõttu on oluline, et indiviidil on piisav vevars, mis jätkuks vähemalt 2-4 nädalaks, ent veelgi olulisemaks osutub sel juhul oskus vett puhastada ja filtreerida. Selleks on abiks veepuhastustabletid või portatiivsed veefiltrid, mis eemaldavad veest kahjulikud bakterid. Kui puhas vesi pole kergesti kättesaadav, on vaja teada oma piirkonna looduslikke veeallikaid, nagu kaevud ja allikad, kust vajadusel vett ammutada.

Meditsiini- ja esmaabivarustus

Kriisiolukorras, mil meditsiiniasutused ja apteegid ei ole ligipääsetavad, on eneseabi ja ravivahendite varu kriitilise tähtsusega. Esmaabikomplekt peab sisaldama mitmeid vajalikke ravimeid, antiseptikume ja haavasidemeid, et toime tulla väiksemate vigastustega. Kasulik on varuda piisavalt ravimeid, mis katavad vajadused vähemalt ühe kuu jooksul, samuti vältimatuid ravimeid, mida on tarvis iga päev. Lisaks esmaabivahenditele on oluline teada põhilisi esmaabivõtteid, mis aitavad tulla toime väiksemate vigastuste ja tervisemuredega.

Energiavarustus ja soojusallikad

Elektrikatkestuste korral ja külmematel perioodidel tuleb kriisitingimustes tagada soojus ja valgus, et vältida hüpotermiat ja muid terviseprobleeme. Varudes peaks patareide asemel olema käsidünamo, mille abil on võimalik erinevaid USB-seadmeid nagu raadio ja mobiiltelefon laadida, tikud, küünlad ja muud alternatiivsed energiaallikad. Soojusallikatena saab kasutada ka väikseid propaaniga gaasipõleteid, mis pakuvad soojust ja võimaldavad vajadusel toitu soojendada. Samuti on abiks isoleerivad tekid, soojad riided ja veekindlad varustusvahendid, et säilitada kehatemperatuur.

Turvalisuse ja kaitsemeetmete loomine

Pikaajalise kriisi korral, eelkõige sõjaliste konfliktide ajal, muutub oma kodu ja vara kaitse oluliseks. Seda mõistagi eeldusel, et indiviidil on seal võimalik püsida ning see on ohutu. Tavaoludes on mõistlik on planeerida, kus asub varjumispaik, kuhu on võimalik kriisi korral taganeda, ning milliseid esemeid kasutada isikliku turvalisuse ja vara kaitseks. Mida teha aga riigis, kus puuduvad varjendid ning avalikud varjumiskohad ei taga enamasti kaitset tabamuste korral? Venemaa rünnak Ukraina tsiviiltaristu ja -elanike suhtes näitab evakuatsiooni olulisust ja elanikkonnakaitse taristu kriitilisust. Nende puudumisel aitab ohte maandada kõige tõhusamalt õigeaegne lahkumine ohutsoonist, ent see paigutub indiviidi olukorda, kus riigi võimekus ja valmidus indiviidi aidata on pidem madal ja lühiajaline.

Seetõttu tuleb vastavalt vajadusele ja võimalustele, mis võtab arvesse olukorda ja kriisikeskkonda oma kodu ümber korraldada nii, et see oleks võõrastele vähem märgatav ning raskemini ligipääsetav. Olulisi varusid ja väärtuslikke esemeid tuleb hoida nii, et need oleksid raskesti leitavad ja kättesaadavad. Sellest hakkab sõltuma indiviidi enda heaolu ja võime end abistada.

Psühholoogiline vastupidavus ja kogukonna toetus

Kriisiolukordades ei sõltu ellujäämine üksnes füüsilistest ressurssidest, vaid ka psühholoogilisest vastupidavusest ja vaimsest tugevusest. Kui olukord on raske ja väljavaated ebamäärased, suudavad inimesed, kes säilitavad positiivse hoiaku ja loovad tugeva suhtlusvõrgustiku, paremini hakkama saada. Kriisis, mis kestab kauem kui algselt oodatud, on toetus naabrite ja kogukonna liikmetega võtmetähtsusega. Ühise toetusvõrgustiku loomine aitab jagada ressursse ja luua tugevama turvatunde. Samas sõltub see teiste indiviidide valmidusest koostööd teha.

Pikaajaline individuaalne valmisolek kui ennetusmeetod

Kriiside jaoks valmistumine aitab ennetada mitmeid ootamatusi ja võimalikke riske. Varude ja vajalike teadmiste olemasolu muudab individuaalse valmisoleku tõhusamaks lahenduseks, mille abil kaitsta nii ennast kui oma lähedasi. Olgu tegu toiduga, ravimitega, soojusallikate või vaimse valmisolekuga – kõigil neil teguritel on oluline roll, mis aitab tagada, et ka kõige keerulisemates oludes oleks olemas stabiilne tugisüsteem.

Ehkki pikaajaline kriisiolukord võib alguses tunduda hirmutav, pakub individuaalne ettevalmistus teatavat kindlustunnet ja tegevust, mis aitab säilitada rahu, turvatunnet ja optimismi. Kriisiolukorras, kus riiklikud tugisüsteemid aeg-ajalt ka ebaõnnestuvad, on isikliku vastutuse võtmine kriitilise tähtsusega ja valmisoleku tugevdamine parim viis riske maandada vastvaalt võimalustele ja eluga edasi minna.

Foto: evakueeritu metroos, Ukraina (David Peinado/Pexels, 2022).

Allikad

Külaskäik Kuku raadiosse oli ajendatud ERRis ilmunud arvamusloost, milles kirjeldasime siseturvalisuse valdkonna murekohti, valdkonna kärpega kaasneda võivad ohte. „Siseturvalisuse kärbe on praeguses julgeolekuolukorras ohtlik samm. Valdkond pidanuks sarnaselt Kaitseministeeriumile jääma kärpest puutumata, sest siseturvalisus on laiapindse riigikaitse üks olulisemaid elemente,“ märkis Nagel.

Raadiosaates tuli juttu ka Ukraina kogemustest õppimisest. „Elanikkonnakaitse valdkonnas ei ole me Ukraina kogemustest eriti õppinud. Tõin saates näiteks asjaolu, et Eestisse kerkib lasteaedu ja koole, näiteks riigigümnaasiume – uued hooned, aga varjendit neis pole. Samal ajal ehitab Ukraina eranditult kõik uued lasteaiad ja koolid varjenditega,“ sõnas Nagel.

Nii ilmunud artiklit kui külaskäiku raadiosse võib kokku võtta järgnevalt: investeerime siseturvalisusse ja elanikkonnakaitsesse jätkuvalt liiga vähe ning see maksab tõsise kriisi korral valusalt kätte eelkõige elanikele. Kui tagala vastu ei pea, on see aga ohuks laiemale kaitsevõimele ja -tahtele, seega on süsteemse riigikaitse lahutamatu eeldus tugev siseturvalisus ja elanikkonnakaitse.

🎙️ Kuula saadet järele siit, täismahus artikli leiad ERR portaalist. 

Foto: Kukuraadio/Postimees, 2024.