Projekti K-36 raames soetatud kriisivarud anti üle linna kriisivalmiduse spetsialisti koordineerimisel, mis sisaldasid esmatarbevahendeid, mis aitavad kogukonnaliikmetel toime tulla erinevate kriiside ajal, näiteks vee-, elektri- või toidupuuduse korral. Komplektis on muu hulgas esmaabitarbed, veepuhastustabletid, külmkuivatatud toit jpt muid hädavajalikke vahendeid. Kogukondlikud kriisivarud ei ole mõeldud kogu linna pikaajaliseks varustamiseks, vaid pakuvad ajutist tuge neile, kes võivad esimesena hätta sattuda või kellele abi ei pruugi kohe jõuda. Valik tehti koostöös Päästeametiga ja arvestab piirkonna olusid ja vajadusi. 

• 19.  veebruaril toimus veebiseminar, kus tutvustati Kohtla‑Järve kogukondliku elanikkonnakaitse kriisioskuste projekti ning kõiki nelja planeeritud koolitust ‑ esmaabi, vaimne esmaabi, ellujäämine ja kriisiplaani koostamine.
• 15. märtsil toimusid Wiru spordikeskuses kahe koolitusgrupi (vaimse tervise kriisiesmaabi ja esmaabi) koolitused.
• 5. aprillil toimus Kohtla-Järve Rahvapargis välitingimustes ellujäämiskoolitus Naiskodukaitse instruktoritega, kus keskenduti vee, toidu ja soojuse tagamisele ebastabiilsetes linnatingimustes ning kriisiplaani ja evakueerumise õppele.
• 15. mail toimus “Kriisioskused” podcasti kuuenda osa salvestus, kus üles astusid Kohtla-Järve linnapea Henri Kaselo ja linna kriisivalmiduse spetsialist Joosep Mägi. Kohtla-Järve erisaates arutleti selle üle, milliseid samme on linn ette võtnud, et võimalike kriisidega paremini toime tulla. Saatekülalised avasid ka, kuidas töötatakse välja evakuatsiooniplaane, arendatakse kerksuskeskuste süsteemi ja kuidas kaasatakse kriisivalmidusse korteriühistud ning kohalikud elanikud.

Kokkuvõtvalt omandasid Kohtla-Järve kogukonna liikmed teadmisi ja oskusi nii psühholoogilise toe andmisel, esinevate olukordade esmaabil, kui ellujäämisoskuste rakendamisel linnakeskkonnas, toetades Kohtla‑Järve kogukonna kriisivõimekuse tugevdumist. Projekti raames valminud podcast erisaade jätkab aga linnaelanike kriisioskuste tõstmist.

Meil on suur rõõm jätkata koostööd parameedik Andrus Lehtmetsaga juba teist aastat järjest. Tema käe all on esmaabi teadmisi omandanud enam kui 40 000 eestimaalast ning nüüd jõuavad need väärtuslikud oskused ka Haaberstis väike-õismäelasteni, sedapuhku kriisivaates. Koolitusel keskendutakse küsimusele: mis on esmaabis kõige olulisem just kriisiolukorras?

5. aprillil kell 11 alanud koolitus toimus Väike-Õismäe kogukonnaias Järveotsa asumis Naiskodukaitse instruktorite juhendamisel ning keskendus praktilisele väljaõppele. Vaatamata külmale ilmale tulid kogukonnaliikmed kokku, et läbida koolitust realistlikes tingimustes, sarnaselt Ukraina linnalise keskkonna olukorrale, kus elutähtsad teenused on katkenud ning on heitlik.

Osalejad said kaasa praktilised esmased ellujäämisoskused, mis on hädavajalikud toimetulekuks tõsise kriisi korral linnakeskkonnas. Koolituse fookus oli kolmel peamisel ellujäämise tugisambal: vee, toidu ja soojuse tagamisel. Lisaks tuletati meelde kriisiplaani koostamise põhimõtteid ning evakuatsiooni käitumisjuhiseid.

Ilmastikuolud muutsid koolituse eriti elulähedaseks, andes osalejatele parema arusaama tegelikest väljakutsetest, millega kriisiolukorras silmitsi seistakse. Saadud kogemus aitas osalejatel tunnetada, kuidas teoreetilisi teadmisi ja omandatud oskusi rakendada reaalses elus, ka keerulistes ja ettearvamatutes oludes.

Kohtla-Järve Rahvapargis kell 11 alanud koolitus toimus Naiskodukaitse instruktorite juhendamisel ning keskendus välitingimustes praktilisele väljaõppele. Vaatamata rasketele ilmastikuoludele püstitati kollektiivselt poolavatud koolitustelk, mis võimaldas praktikat läbi viia realistlikemas tingimustes, sarnaselt Ukraina linnalise keskkonna olukorrale, kus elutähtsad teenused on katkenud ning ilmastikuolud võivad olla heitlikud.

Osalejad omandasid esmased ellujäämisoskused, mis on vajalikud tõsise kriisi korral linnakeskkonnas toimetulekuks. Koolitus keskendus kolmele kõige olulisemale aspektile: vee, toidu ja soojuse tagamisele. Lisaks korrati üle kriisiplaani ja evakuatsiooni tarkused. Karm ilm lisas väljaõppele elulähedust ning aitas paremini mõista, milliseid raskusi tuleb kriisiolukorras ületada. Meil on hea meel, et ka koostöös ilmaga said kogukonnaliikmed kogemuse, kuidas toime tulla ka keerulistes tingimustes ja kuidas oma teadmisi ja oskusi päriselu situatsioonides rakendada.

Koolitusel keskenduti sellele, kuidas iga pere saab olla paremini valmis ootamatuteks olukordadeks, rõhuga toimetulekuks elutähtsate teenuste (elekter, vesi, küte) kadumisel. Koolitus keskendus ka paneelmajade keskkonnale, kuivõrd Väike-Õismäel on valdavalt 5- ja 9-kordsed paneelelamud, mis peavad ka kriisides edasi toimima.

Õhtu jooksul käsitleti mitut olulist teemat, näiteks:

• kuidas koostada pere kriisiplaan, mis arvestab nii laste, eakate kui ka lemmikloomade vajadustega;
• millised on esmased varud, mis võiksid kodus olemas olla vähemalt seitsmeks päevaks;
• kuidas hoida perekonda informeerituna ja rahulikuna kriisiolukorras ning milliseid kanaleid kasutada info saamiseks.

• mida peab läbi rääkima korteriühistu tasandil?

Vaimse tervise esmaabi koolitus toimus kaheetapilisena: 1. veebruaril kohapeal ja 8. veebruaril veebis, mille viis Väike-Õismäe kogukonna esimese osalejate grupi jaoks läbi MTÜ Peaasjad kliiniline psühholoog Kadi Parve. Koolitus andis osalejatele teadmised ja oskused, kuidas pakkuda esmast tuge emotsionaalsete ja vaimsete raskustega inimestele kriisiolukorras.

Osalejad õppisid ära tundma vaimse tervise muresid, jagama asjakohast infot ning rakendama eneseabivõtteid enda heaolu hoidmiseks. Koolituse vahele jäi nädal, et osalejad saaksid õpitut praktiseerida.Käsitleti nii teistele kui iseendale vaimse tervise esmaabi osutamist kriisiolukorras. Tehti ka praktilisi harjutusi, mis aitasid oma kuulamise-märkamise-abistamise oskust harjutada.