Jaanuarikuu alguse kargel teisipäeva hommikul kogunesid õpetajad, direktorid, tugispetsialistid ning teised koolikogukondade liikmed KiVa talvekooli, et ammutada teadmisi ning jagada kogemusi kiusamise ja kiusamisjuhtumite kui kriisi lahendamisest. „Kiusamine on selgelt kriis ning on aeg, et sellest räägitakse vastavalt,“ sõnas avaettekandes Kriisiuuringute Keskuse kaasalgataja Anne-May Nagel. „Iga viies koolilaps on kiusamise ohver. Kiusamisest on otseselt puudutatud ka kaasõpilased, õpetajad, lapsevanemad ning kiusaja ise – see tähendab väga suurt hulka inimesi. Kuna on ka teada, et kiusamise mõjud võivad ulatuda täiskasvanuikka, tuues kaasa näiteks tõsiseid vaimse tervise probleeme, tuleb kiusamise peatamisega tegeleda,“ märkis ta.

Kiusamise peatamiseks on Turu ülikoolis loodud teadus- ja tõenduspõhine KiVa programm, mida rakendavad SA Kiusamisvaba Kooli kaudu juba 26% Eesti koolidest. Neis koolides, kus KiVa programmi rakendatakse, on kiusamise esinemise määr oluliselt madalam. „KiVa programm peaks olema Eesti haridussüsteemi loomulik osa, sest see on ainus teaduspõhiselt kiusamist vähendav kiusuennetusprogramm,“ sõnas Nagel. Nii on kiusamise kui kriisi peatamiseks oluline kriisijuhtimises kasutatav tööriist olemas, ent sellest on kasu vaid siis, kui KiVa ka õigesti ja süsteemselt rakendatakse – seegi oli üks päeva olulistest mõtetest, millel peatuti.

Viisime läbi ka koolijuhtidele mõeldud töötoa, kus mõtestasime enda kooli kogemust kriiside juhtimisel läbi tõhusa kriisijuhtimise maatriksi. Oluliste mõtetena töötoast jäid kõlama vajadus haridusteemade laialdasema käsitluse järele meediaruumis, vastutuse võtmise julgus ning seegi, et kiusamise kui kriisi lahendamine vajab pidevat ja süsteemset tööd. KiVa rakendavad koolid on seda teed astumas ning soovime nii neile kui SA Kiusamisvabale Koolile sellel teel jõudu!