Paneelarutelu oli osa Kriisiuuringute Keskuse 2025. aasta kevadiste kogukondliku elanikkonnakaitse projektide lõpuüritusest. Arutelu eesmärgiks oli tuua kokku kogukondade ja kriisivalmidusega eri vaatenurkadest kokkupuudet omavad eksperdid, oma mõtteid jagasid Maria Derlõs (Tallinna linn), Dr. Mariia Tyschenko (MTÜ Poruch, Ukraina), Hannes Nagel (Kriisiuuringute Keskus) ja Dr. Kadi Luht-Kallas (Siseministeerium).

Arutelu alguses mõtestasid panelistid, mida saame tänapäeva Eestis kogukonna all mõtestada. Peamisena kirjeldati ühes piirkonnas, ühe eesmärgi nimel toimetavaid inimesi, ent toodi esile ka huvipõhiseid kogukondi – näiteks ühes piirkonnas teatud hobiga tegelevad inimesed võivad samuti kogukonna moodustada. Dr. Luht-Kallas rõhutas, et kriisi ajal on väga oluline siiski just see kogukond, kes on distantsilt lähedal – kaugemale jäävate inimesteni võib olla raske pääseda.

Linnalises keskkonnas on kesksetest teenustest nagu elekter, vesi ja küte sõltumise tõttu eriti haavatavad suurtes kortermajades ja paneelelamutes elavad inimesed, tõi esile Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel. Kuna koos elab palju inimesi, on võrdselt oluline nii inimeste enda initsiatiiv, kui korteriühistu juhatuse tegevus kriisivalmiduse võtmes. Maria Derlõs tõi esile oma kogemuse korteriühistu juhatuses olemisest ning märkis, et korteriühistute juhatused vajavad elanike tõhusamaks kaasamiseks, seehulgas kriisivalmiduse teemal, eraldi tuge ja koolitust. Osalejate poolt märgiti, et korteriühistutes toimuv või mitte toimuv elanike vaheline suhtlus on väga oluline nii kriisideks valmistumise kui ka kriisides toimetuleku vaatest.

Seda tõdemust kinnitas ka Dr. Tyschenko Ukrainas üle kümne aasta kestnud sõja kogemust jagades, toonitades, et korteriühistutes peaks kasutusel olema kiiret teadete vahetamist võimaldav sõnumirakendus – olgu selleks Facebook Messenger, Signal, või muu grupivestlust võimaldav lahendus. Dr. Tyschenko lisas ka, et kui majas on inimesi, kes selliseid rakendusi mingil põhjusel kasutada ei saa või ei oska, tuleb lähtuda nö. Vanakooli meetoditest ja käia olulist infot edastamas kas otse uksele koputades või sõnumite puhul, mis ei ole niivõrd aegkriitilised, neid trepikoja teadetetahvlile riputades. Selleks on oluline, et korteriühistu juhatusel või ka elanikel on ülevaade naabritest, kes sellist infojagamise abi vajada võiks.

Laupäevaste koolituste valikus on nii esmaabi (koolitab parameedik Andrus Lehtmets), vaimse tervise esmaabi kriisis (koolitavad MTÜ Peaasjad kliinilised psühholoogid), kui Naiskodukaitse ellujäämiskoolitus, mis toimuvad Väike-Õismäel. Toimuvad ka veebikoolitused – Munitsipaalpolitsei Ameti instruktoritelt on võimalik õppida pere kriisiplaani koostamist ning Naiskodukaitse veebikoolitused keskenduvad targale evakueerumisele.

„Koolitused on hea võimalus oma kriisioskusi värskendada. Soovitame kõigil seda võimalust kasutada, meil on tipptasemel koolitajad ning osalejale on koolitus tasuta,“ sõnas Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel. „Laiemalt on projekti eesmärgiks tõsta meie piirkonna inimeste kriisivalmiduse taset. Kui meist igalühel on laiem oskustebaas, oleme valmis kõiksugu ootamatusteks ning saame abiks olla nii oma perele, sõpradele kui kogukonnale,“ märkis ta.

Ühtekokku toimub veebruarist maikuuni erinevatel teemadel 25 koolitust. Esimesed grupid juba täitunud! Projekti meeskond tänab Haabersti linnaosa valitsust projekti panustamise eest.

Registreerumiseks külasta veebilehte www.kruk.ee/oismae.

🟧🟦 Projekti K-24 tegevusi viib läbi Kriisiuuringute Keskus, projekti tegevuste elluviimist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital läbi Siseministeeriumi.

Vaimse tervise esmaabi koolitus toimus kaheetapilisena: 1. veebruaril kohapeal ja 8. veebruaril veebis, mille viis Väike-Õismäe kogukonna esimese osalejate grupi jaoks läbi MTÜ Peaasjad kliiniline psühholoog Kadi Parve. Koolitus andis osalejatele teadmised ja oskused, kuidas pakkuda esmast tuge emotsionaalsete ja vaimsete raskustega inimestele kriisiolukorras.

Osalejad õppisid ära tundma vaimse tervise muresid, jagama asjakohast infot ning rakendama eneseabivõtteid enda heaolu hoidmiseks. Koolituse vahele jäi nädal, et osalejad saaksid õpitut praktiseerida.Käsitleti nii teistele kui iseendale vaimse tervise esmaabi osutamist kriisiolukorras. Tehti ka praktilisi harjutusi, mis aitasid oma kuulamise-märkamise-abistamise oskust harjutada.