Selle aasta konverentsi teemaks on järgmise põlvkonna administratiivreformid – võimestades kodanikke ja püüeldes viimase miili teenuste poole. Konverentsil toimuvad plenaaristungit ja paneeldiskussioonid, ent ka temaatilised töötoad, kus on võimalik saada tagasisidet oma uurimisvaldkondade tippteadlastelt. Ühtlasi on see hea võimalus võrgustumiseks ja uute koostööpartnerite saamiseks.

Kriisiuuringute Keskus osaleb ettekandel kaasautorina, 12. veebruaril. Paneeli teemaks on mitmetasandiline valitsetuse koordineerimine, paneeli kokkukutsujaks on COST võrgustik. “Kriisiuuringute Keskus on esimest korda Aasias ning on hea meel tõdeda, et vaid kolme aastaga on meil õnnestunud luua rahvusvaheline laiapindne koostöövõrgustik. Konverentsi üheks korraldajaks on India haldusreformide ja vaiete osakond India riigihaldust koordineerivast ministeeriumist,” sõnas Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel. “Ettekandes keskendusime meeskondliku tähendusloome protsessile kriisi algfaasis enne oluliste otsuste langetamist. Uurisime, kuidas mitmetasandilised otsustajad tegelesid COVID-19 pandeemia inkubatsiooniperioodil võimaliku superspreader-sündmuse lubamisega märtsis 2020 Saaremaal.”

Analüüs tugines data-frame teooriale ning hõlmas meediakajastuste sisuanalüüsi ja mitmetasandiliste osapoolte esindajatega tehtud poolstruktureeritud intervjuusid. Tulemused näitavad, et meeskondlik tähendusloome oli selles kriitilises etapis piiratud peamiselt andmete ja raamistikuga kaardistamise ning raamistiku täpsustamisega, mis viis lõpuks eksliku otsuseni.

Kriisiuuringute Keskus uuring toob esile keerulise dünaamika, mis kujundas kriisi algfaasis tehtud otsuseid ning rõhutab meeskondliku tähendusloome tähtsust enneolukorras. Analüüsitud protsess näitab, kuidas inkubatsiooniperioodil tehtud otsused võivad olla kallutatud piiratud tähendusloome tegevuste tõttu, jättes kõrvale kriitilise refleksiooni ja alternatiivsed stsenaariumid. Uuringu tulemused aitavad mõista, kuidas tulevikus paremini hallata varajasi kriisiotsuseid, et vältida sarnaseid vigu ja tagada tõhusam kriisiohje.

Kompaktse välihaigla püstitamine võtab tunnijagu aega, mille järel on kirurgidel võimalik alustada operatsiooniga. See koosneb väikestest meditsiiniseadmeid täis pikitud kuubikutest hõlmates sealjuures ka miniröntgeni ja ultraheli seadmeid ning töötab päikesepatarei generaatori baasil. Täpsemalt on haiglavarustus jaotatud ära 72 veekindla kuubiku vahel, millest igaüks kaalub alla 15 kg ning mõõtmetelt väikesed (38 cm x 38 cm x 38 cm). Need kuubid on varustatud telkide ja spetsiaalselt kavandatud meditsiinivarustusega (nt anesteesiapakett sisaldab ravimeid selliste seisundite nagu südameinfarkt ja krambid jaoks jms).

Haiglakuubikuid saab transportida konfliktipiirkondadesse või loodusõnnetustest, näiteks üleujutustest ja maavärinatest mõjutatud paikadesse ka kaugetes piirkondades. Lisaks sellele on need piisavalt vastupidavad, et taluda lennukite või helikopterite pealt allaheitmist. Viie väljaõppinud inimesega on võimalik toimiv haigla püstitada ligemale tunniga, mis võimaldab arstidel tegeleda vigastustega ja sooritada ka elupäästvaid operatsioone.

Iga haiglaüksus suudab ravida kuni 200 patsienti, teostada 20 operatsiooni ja läbiviia 72 uuringut (25 samaaegselt).¹ Samuti saab seal majutada 100 inimest kuni 48 tunniks.² Toote innovatsioon seisneb selle kerges konstruktsioonis, mis võimaldab pakkuda olulist arstiabi keerulistes ja kaugetes piirkondade, kus kiirel abil on kriitiline tähtsus.

See väikehaigla, mis on suuteline tegutsena hädaolukordadest kuni operatsioonideni, näiteks tulekahju, sõja, üleujutuse, aga ka maavärina korral, on loodud pakkuma igat liiki kannatanutule kohest tasemel ravi. Aarogya Maitri Aid Cube (eesti k. abikuubik), mida esitleti ametlikult detsembri alguses, sisaldab kompaktset intensiivraviüksust, operatsioonisaali ja mitmesuguseid seadmeid, nagu kaasaskantavad röntgen- ja ultraheli-aparaadid ning ventilaatorid.3

Selle energiaallikaks on päikesepaneelidel põhinev generaator, samuti on tagatud veevarustus ja toiduvalmistamise võimalus. See haigla on osa laiemast tervishoiualasest algatusest, mille eesmärk on aidata loodusõnnetustest mõjutatud madala sissetulekuga riike.

Kus selline innovatsioon võiks leida praktilist kasutust?

Nende õhust heidetavate kuubikute kohandatavus ja ristkasutatus muudavad need arvestatavaks võimekuseks. Näiteks kui kohapeal on esmane vajadus elupäästva operatsiooni järele, saab operatsioonisaali esmalt kokku panna vaid 12 minutiga, võimaldades arstidel alustada operatsiooni, samal ajal kui ülejäänud kuubikuid üles seatakse.

Kui 60 kuubiku sisu on fikseeritud, siis ülejäänud 12 kuubiku sisu on võimalik kohandada vastavalt erinevatele olukordadele. Sisustuse ja disaini väljatöötamiseks kulus aastajagu koostööd arstide, sõjaväe meedikute, inseneride ja disaineritega. Iga kuubik on nii vee- kui korrosioonikindel, aga ka kukkumiskindel kuna nende allaviskamist on katsetatud nii helikopteritelt kui droonidelt.

Lisaks sellele on kuubikus tahvelarvuti, mis on programmeeritud paigaldamise käigus tekkivate vigade tuvastamiseks, kusjuures häiresüsteem aktiveerub, kui moodulisse paigaldatakse valesi seadmeid. Lisaks sellele on olemas ka nutirakendus, mis aitab kasutajatel kiiresti leida kuubikutes olevaid varustusesemeid, jälgida nende kasutamist ja aegumistähtaegu ning tagada valmisolekut tulevasteks lähetusteks.

Gröönimaa päevakajaliste poliitikaga seotud sündmuste ülevaates on mitmeid märksõnu, mis on moel või teisel seotud probleemidega, mis mõjutavad territooriumi arengut, aga ka riigi välispoliitikat. Nende paremaks mõistmiseks tasub teada Gröönimaa lähiajalugu, mis on oluliseks lüliks mineviku ja tänapäevaste sündmustega vahel. 

Gröönimaa on maailma suurima saarena Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Põhja-Ameerika maailmajaos. 2009. aastal vastu võetud omavalitsuse seadus andis Gröönimaale õiguse Taani võimudelt üle võtta volitused koos vastutusega valdkondades, kus põhiseadus seda võimaldas. Kuigi uue seadusega vähenes Taani majanduslik toetus Gröönimaale, on Gröönimaa vastutav oma maavarade eest ning neist saadav tulu jääb saarele (Anon., 2023).

Sealsete omavalitsusorganite koosseisu kuuluvad Inatsisartut (parlament) ja Naalakkersuisut (valitsus), kusjuures omavalitsusseaduse alusel on ametlikuks keeleks määratud grööni keel. Samas asjaajamises kasutatakse palju ka taani keelt.

Millised teemad domineerisivad grööni meedias 2023. aasta lõpus?

Perioodil 20. oktoober kuni 20. november 2023 andsid tooni kolm peamist teemat: Gröönimaa esinduse avamine Hiinas Rahvavabariigis, Taani ja USA relvajõudude ühisõppused ning Gröönimaa liitumine Pariisi kliimaleppega. Neist esimene, Hiina Rahvavabariigis saatkonna avamine on märgilise tähtsusega, sest Gröönimaa on Taani valdusena edendamas kõrgetasemelisi suhteid Hiinaga, 26. oktoobril Pekingis ametlikult avatud esinduse avamisel oli kohal ka Gröönimaa välisminister Vivian Motzfeld.

Ehkki kõnealune esindus avati Pekingis juba formaalselt 2021. aastal ja asub Taani
Hiina Rahvavabariigi saatkonna juures, võimaldas Hiina COVID-19 piirangute leevendamine seda ametlikult avada alles nüüd. Vaatamata Taani saatkonna juures asumisele on tegemist eraldiseisva asutusega mis esindab poliitika-, kultuuri- ja majandusalast koostööd Gröönimaa ja mandri-Hiina vahel (Wegner, 2023).

Kõrgetasemelise suhete edendamise märgiks on seegi, et esinduse avamine vaid osa välisministri Motzfeldi nädalapikkusest visiidist Hiinas, mille eesmärk oli tugevdada Gröönimaa ja Hiina suhteid majanduse, kaubanduse, turismi, aga ka Arktika piirkonna teemadel. Eraldi tasub märkida, et viimased 20 aastat on Gröönimaal ja Hiinal olnud ka märkimisväärne koostöö kalanduses, sest mereandide eksport moodustab Gröönimaa majandusest märkismisväärse osa (Shiwei, 2023). Lisaks mereandidele on Gröönimaa ja Hiina omavahelises koostöös oluline osa ka turismil, mida näitab suured investeeringud turismipoliitikasse ja -strateegiasse ning kolme lennujaama (Nuuk, Ilulissat,ja Qagortoq) ehitamine (Xiangjun, 2023).

Gröönimaa on väärtuslik partner ka Ameerika Ühendriikide jaoks. Sõda Ukrainas, Venemaa kohalolu Arktikas, Hiina suurenev tähelepanu ja nõudlus Arktika regiooni ressurssidele koos kliimamuutustega on veelgi suurendanud Gröönimaa nii strateegilist kui ressursilist väärtust USA jaoks (Federman, 2023). Selle märgiks on näiteks USA ning Taani relvajõudude plaan teha piirkondlikku koostööd ning alustada Gröönimaal ühisõppustega, millest esimene on planeeritud 2025. aastasse keskendudes peamiselt jõudude reageerimisele ja tegutsemisele katastroofide ajal (Durr & Lyons, 2023).

Lisaks eeltoodule on 2024. aasta maist  Gröönimaa noortel võimalik kandideerida ning võtta osa koostöös Gröönimaa valitsusega Taani relvajõudude poolt välja töötatud õppusest, mille eesmärk on tugevdada kohaliku kogukonna (saarel elab kokku 57,000 inimest) valmisolekut ja vastupidavust ekstreemsetes olukordades. Programmiga liitujaid õpetatakse näiteks kasutama relvi ning andma esmaabi arktilistes tingimustes (Edvardsen, 2023).

Mure kliimakriisi mõjude suhtes

Gröönimaad ei mõjuta vaid välispoliitilised suunad, vaid ka kliimamuutused. Pariisi
kliimakokkulepe on olnud Gröönimaal teemaks aastaid, ent tegudeni on alles nüüd jõutud, kliimakokkuleppega liituti 2023. aasta sügisel. See on regiooni jaoks oluline samm, sest mitmed uuringud viitavad sellele, et liustike sulamine on hakanud sajandi algusega kiirenema ja jätkub edaspidi ka varasemast kiiremini. Näiteks toob hiljuti läbiviidud uuring esile, et kui 1980ndatel ja 1990ndatel aastatel sulasid liustikud kuni 5 meetrit aastas, siis viimase 20 aasta jooksul on see kiirus pea viiekordistunud küündides kuni 25 meetrini aastas (Knapp & Ohnsman, 2023).

Ehkki liustike sulamine toob endaga kaasa mitmeid probleeme, nt nii ookeanide veetaseme kui temperatuuri tõusu, ja mõjutab seeläbi negatiivselt ka elukeskkonda laiemalt, avaldub Gröönimaa kliimamuutuste oht eelkõige selle territooriumi katvas hiiglaslikus jääkilbis, mille sulamine tõstab merevee taset enam kui 7 meetrit üle maailma.

Kopenhaageni ülikooli poolt läbiviidud uuring näitab sedagi, et kliima soojenemine, jääsulamine ja elukeskkonna muutused on negatiivselt mõjunud juba Gröönimaa jääkarude populatsiooni (Lorezen & Westbury, 2023). Jääkarude elupaigad kaovad ning seetõttu on nad tõsises ohus. Kuna Gröönimaad ja Arktilist piirkonda mõjutavad kliimamuutused kõige tugevamini, tähistati Pariisi kliimaleppega liitumise päeva – Gröönimaa omavalitsusel on soov hakata tegutsema ja võtta vastutus eelseisva kliimakriisi ees. Gröönimaa valitsus on esikohale seadmas debatti selle üle, milline riik ja elukeskkond soovitakse jätta tulevastele põlvedele (Edvardsen, 2023).

Jääkatte vähenemine mõjutab mitte ainult ökosüsteeme, vaid ka kohalike elanike
elutingimusi. See on omakorda seotud ressurssidega, mida saarel napib ning eeldab nende säästlikku kasutamist. Oht Gröönimaa loodusvaradele (nt kala ja mineraalid) seisneb nende pillavas kasutamises ja võimalikus üleekspluateerimises välisturgude (nt Hiina) tellimuste täitmiseks, mille osatähtsust Gröönimaa majanduses ei tohiks alahinnata. Kalandus mõjutab kohaliku elanikkonna heaolu ka tööhõive mõistes ning muutused traditsioonilistes eluviisides omakorda kultuuriruumi, mis erineb Taanist.

Prognoos lähitulevikuks?

Kokkuvõtvalt võib märkida, et 21. sajandil võivad Gröönimaad ohustada mitmed erinevad probleemteemad, mil on potentsiaal areneda kohalikul tasandil täiemõõdulisteks kriisideks. Neist olulisim on kliima – saar on eriti vastuvõtlik kliimamuutustele, mille tagajärjel kiireneb jää sulamine, kerkib mereveetase ning sagenevad ekstreemsed ilmastikunähtused.

Samuti kerkivad aina enam päevakorda geopoliitilised küsimused Gröönimaa strateegilise asukoha tõttu ning võivad tekitada regioonis pingeid ka Arktikas asuvate suurte maavarade tõttu. Venemaa, Kanada, USA, aga ka Hiina Rahvavabariigi järjest kasvav huvi lisaks regiooni loodusvaradele ka õhu- ja meretranspordi koridoride suhtes, ning Venemaa põhjapoolsemate alade militariseerumine vaid suurendab Gröönimaa potensiaalseid välisohte. 

Kõik eelpool mainitud probleemteemad ja kriisid eeldavad tähelepanu koos pikaajalise planeerimise ja rahvusvahelise koostööga, et leida jätkusuutlikud ning Gröönimaa vajadusi arvestavad lahendused.

Kasutatud allikad: