Kriisijärgse juhtimise projekt tõi kokku Eesti, Gruusia ning Rootsi kohalike omavalitsuste kriisijuhid, aprillis ning mais toimus ühtekokku kolm veebikohtumist ning projekti aktiivtegevused võttis kokku lõpuseminar. “Eesti poolelt osalesid projektis nelja omavalitsuse esindajad – Pärnu linna, Tallinna, Saaremaa vallas ning Hiiumaa vallas kriisivaldkonna inimesed. Kolme riigi kohaliku tasandi ühisprojekt võimaldas tutvuda Rootsi ning Gruusia kogemustega kriisidest õppimisel,” sõnas MTÜ Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel.

Malmö ülikooli juhitud kriisijärgse juhtimise projekti lõpuseminar jagunes kahte ossa – päeva esimeses pooles tegi ettekande SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel Eestisse saabunud Sofia Kostytska. “Kostytska ettekanne keskendus kriiside keskel õppimisele ning adapteerumisele, millega on Ukraina avalik sektor ning ühiskond pidanud tegelema juba 2014. aastast,” märkis Nagel. “Päeva teises pooles keskendusime Rootsis välja töötatud olukorrajärgse õppimise analüüsi raamistiku testimisele ning Eesti oludele kohandamisele.”

Kriisijärgne õppimine on aina enam tähelepanu pälviv kriisijuhtimise faas, mis on ülioluline kriisidest õppimiseks ning ebaõnnestumiste põhjalikuks analüüsimiseks. Ühtlasi on oluline mõista, olukordi, kus kriisijuhtimine edukalt kulgeb – just selleks ongi loodud erinevad kriisiaegse ja -järgse juhtimise tööriistad, mille üle projekti osalejad kahe kuu jooksul arutlesid. Kokkuvõttena tõdesid osalejad, et mistahes tööriista kasutatakse, peab tegevus olema süsteemne tagamaks pikaajalise kasu.

MTÜ Kriisiuuringute Keskus tänab osalejaid neljast kohalikust omavalitsusest nende panuse eest projekti õnnestumisse. Projekt tõi kokku 10 kohaliku tasandi organisatsiooni esindajad Rootsist, Gruusiast Eestist. “Meie projekti osalejad läbisid esmalt veebimooduli, kus keskenduti kriisijärgse juhtimise eri aspektidele, tähtsal kohal oli ka osalejate kogemuste jagamine. Igas riigis toimus ka üks kohtumine, kus kohaliku tasandi tegijad kaardistasid kriisijärgset õppimist toetavaid ja takistavaid tegureid,” lisas Eesti suuna projektijuht Anne-May Nagel. 

🟧 TPCL projekti juhtpartneriks on Malmö ülikool, projekti aktiivsed tegevused toimusid 2024. aasta kevadel, sügisel valmib projekti tulemuste ülevaade ja kontseptsioon koostöövõrgustiku edasiseks tegutsemiseks. Projekti rahastab Rootsi Institituut.

Järjekorras kolmandal Malmö ülikooli juhitud projekti veebikohtumisel alustasime eelmisel korral jäetud kodutöö aruteluga. Projektis osalevate kohalike omavalitsuste esindajad Eestist, Gruusiast ja Rootsist jagasid seega mõtteid oma kogemustest kriisijärgse reflektsiooni ja audititega. Ühtlasi rääkisime sellest, et omavalitsustel on tarvis lihtsati kasutatavat dokumendipõhja, mille abil kriise analüüsida. 

Pärast kodutöö üle arutamist pidas meile inspireeriva ettekande Dr. Oleksandra Keudel. Ettekanne teemal “National resilience in local hands? Contribution of Ukrainian local self-government to managing crisis due to the Russian full-scale invasion” tõi osalejatelt mitmeid küsimusi, näiteks uuriti seda, kas ja kuidas erines kohalike omavalitsuste ettevalmistus Ida- ja Lääne-Ukrainas.

Dr. Keudel keskendus oma ettekandes mitmel korral koosloomelise valitsetuse olulisusele (collaborative governance) ja rõhutas, et see on olnud üks Ukraina säilenõtkuse tagajatest kohalikul tasandil. See tähendab, et kohalike kogukondade ja vabatahtlike roll kohalike omavalitsuste võimestajatena on olnud Ukrainas väga oluline.

Järgmine kohtumine on kavandatud 28. maiks 2024 toimuma hübriidkohtumisena samaaegselt Tallinnas, Malmös ja Batumis. Sellel kohtumisel võtame projektis õpitu kokku ning kaardistame peamiseid takistusi kriisijärgse juhtimise teekonnal.

Projekti tulemustest pannakse kokku ka kolme riigi kohaliku tasandi kriisijärgse õppimise kontseptsioon, mis aitab kaardistada nii hetkeolukorda kui peamiseid takistusi valdkonna arendamisel osalevates riikides.

🟧 TPCL projekti juhtpartneriks on Malmö ülikool, projekti aktiivsed tegevused toimuvad 2024. aasta kevadel. Projekti rahastab Rootsi Instituut.

Foto: 2. mai kohtumine (Kriisiuuringute Keskus, 2024).

Järgmine kohtumine on kavandatud 2. maiks ning eelseisva arutelu ettevalmistamiseks andsime osalejatele uue kodutöö, et neid julgustada oma organisatsiooni raames mõtisklema järgmiste küsimuste üle:

• millised on teie organisatsiooni senised kogemused auditite ja reflektsiooni osas?
• kas teie organisatsioonis on kriisireguleerimisüksuses töötajaid, kes vastutavad jälgimise ja tagasiside kogumise eest, et dokumenteerida kriisikogemusi nii organisatsiooni kui ka üksikisiku tasandil?
• kas oleksite valmis rakendama oma organisatsioonis enesereflekteerivat auditeerimissüsteemi ning kui vastus on jaatav, siis milliseid takistusi võib see ettevõtmine potentsiaalselt kohata?

Tutvustasime 14. veebruaril Gruusia televisioonis Ajara TV kanali jutusaates meie hiljuti alanud koostööprojekti.  

Alates 2020. aastast on kriisideks valmisolek ja nende juhtimine saanud palju tähelepanu, kuid siinkohal on oluline mõelda ka sellele, mis juhtub pärast kriisi. “Kriiside keerises püütakse enim stabiliseerida ja leevendada olukorda, ning see peaks olema kriisijuhtimise peamine eesmärk, ent sama oluline on ka kriisijärgne juhtimine analüüsimise ja õppimise puhul. Kriisidest läbi tulles on oluline küsida, kuidas meil läks, kas meie plaanid toimisid ning mida saaks järgmisel korral paremini teha. Need küsimused ja vastused aitavad süsteemselt tõsta nii kriisijuhtimise- kui ka ennetamise võimekust,” ütles Eesti suuna projektijuht Anne-May Nagel veebisilla vahendusel.

Projekt toob kokku 12 kohaliku tasandi organisatsiooni esindajad Rootsist, Gruusiast Eestist. “Meie projekti osalejad läbivad esmalt veebimooduli, kus keskendutakse kriisijärgse juhtimise eri aspektidele, tähtsal kohal on ka osalejate kogemuste jagamine. Igas riigis toimub ka üks kohtumine, kus kohaliku tasandi tegijad kaardistavad kriisijärgset õppimist toetavaid ja takistavaid tegureid,” ütles Gruusia suuna projektijuht Giga Phartenadze. 

Projekti tutvustavad saatelõiku saab vaadata siin.

TPCL projekti juhtpartneriks on Malmö ülikool, projekti aktiivsed tegevused toimuvad 2024. aasta kevadel. Projekti rahastab Rootsi Institituut.

Viimased aastad on toonud meile erinevaid kriise ning kriiside tõhus juhtimine on nii vajadus kui ka elanike ootus. Nii on kriisideks valmistumine kui ka kriisijuhtimine saanud palju tähelepanu, ent oluline on ka küsida – mis saab pärast kriisi? “Kriiside keerises soovitakse enim olukorra stabiliseerimist või olukorra leevendamist ning see peakski olema kriisijuhtimise eesmärk. Kui see osa võrrandist on lahendatud, ei ole aga kriisijuhtimine läbi. Kriisidest läbi tulles peab ka küsima – kuidas meil läks, kas meie plaanid toimisid ning mida peaks järgmine kord teisiti tegema? Need on küsimused, millele saab leida vastuse kriisijärgsesse õppimise faasis,” sõnas Eesti suuna projektijuht Anne-May Nagel.

Projekt toob kokku 12 kohaliku tasandi organisatsiooni esindajad Rootsist, Gruusiast Eestist. Osalejad läbivad esmalt veebimooduli, kus keskendutakse kriisijärgse juhtimise eri aspektidele, tähtsal kohal on ka osalejate kogemuste jagamine. Igas riigis toimub ka üks kohtumine, kus kohaliku tasandi tegijad kaardistavad kriisijärgset õppimist toetavaid ja takistavaid tegureid. “Projekti tulemusel loodava kriisijärgse juhtimise praktikute võrgustiku kogemused ja sisend talletatakse ka kriisijärgse juhtimise sisudokumenti, millest lähtuvad eelkõige kohaliku tasandi partnerite vajadused kriisijärgse juhtimise tõhustamiseks,” lisas Nagel.

Projekti TPCL juhtpartneriks on Malmö ülikool, projekti aktiivsed tegevused toimuvad 2024. aasta kevadel. Projekti rahastab Rootsi Insitituut.