5. aprillil kell 11 alanud koolitus toimus Väike-Õismäe kogukonnaias Järveotsa asumis Naiskodukaitse instruktorite juhendamisel ning keskendus praktilisele väljaõppele. Vaatamata külmale ilmale tulid kogukonnaliikmed kokku, et läbida koolitust realistlikes tingimustes, sarnaselt Ukraina linnalise keskkonna olukorrale, kus elutähtsad teenused on katkenud ning on heitlik.

Osalejad said kaasa praktilised esmased ellujäämisoskused, mis on hädavajalikud toimetulekuks tõsise kriisi korral linnakeskkonnas. Koolituse fookus oli kolmel peamisel ellujäämise tugisambal: vee, toidu ja soojuse tagamisel. Lisaks tuletati meelde kriisiplaani koostamise põhimõtteid ning evakuatsiooni käitumisjuhiseid.

Ilmastikuolud muutsid koolituse eriti elulähedaseks, andes osalejatele parema arusaama tegelikest väljakutsetest, millega kriisiolukorras silmitsi seistakse. Saadud kogemus aitas osalejatel tunnetada, kuidas teoreetilisi teadmisi ja omandatud oskusi rakendada reaalses elus, ka keerulistes ja ettearvamatutes oludes.

Kohtla-Järve Rahvapargis kell 11 alanud koolitus toimus Naiskodukaitse instruktorite juhendamisel ning keskendus välitingimustes praktilisele väljaõppele. Vaatamata rasketele ilmastikuoludele püstitati kollektiivselt poolavatud koolitustelk, mis võimaldas praktikat läbi viia realistlikemas tingimustes, sarnaselt Ukraina linnalise keskkonna olukorrale, kus elutähtsad teenused on katkenud ning ilmastikuolud võivad olla heitlikud.

Osalejad omandasid esmased ellujäämisoskused, mis on vajalikud tõsise kriisi korral linnakeskkonnas toimetulekuks. Koolitus keskendus kolmele kõige olulisemale aspektile: vee, toidu ja soojuse tagamisele. Lisaks korrati üle kriisiplaani ja evakuatsiooni tarkused. Karm ilm lisas väljaõppele elulähedust ning aitas paremini mõista, milliseid raskusi tuleb kriisiolukorras ületada. Meil on hea meel, et ka koostöös ilmaga said kogukonnaliikmed kogemuse, kuidas toime tulla ka keerulistes tingimustes ja kuidas oma teadmisi ja oskusi päriselu situatsioonides rakendada.

Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga on üks olulisemaid energiajulgeoleku samme regiooni lähiajaloos. Projekt, mis suurendas Eesti elektrisüsteemi stabiilsust ja sõltumatust likvideeris samal ajal üha olulise geopoliitilise ja tehnilise kriisiohu, mis oli seotud senise sõltuvusega Venemaa ja Valgevene elektrivõrgust BRELL.

Enne sünkroniseerimist kuulus Eesti koos Läti ja Leeduga BRELL-i ühendusse, kus elektrivõrgu sagedust kontrollisid Venemaa süsteemihaldurid. See tähendas, et igasugune poliitiline või tehniline konflikt võinuks viia ka kontrollimatu elektrikatkestuseni Balti riikides. Näiteks oleks Venemaa võinud ühepoolselt katkestada ühenduse, jättes Eesti ilma stabiilsest elektritoest, mis omakorda oleks põhjustanud majandusliku ja ühiskondliku kaose. Sünkroniseerimisega Euroopa elektrivõrguga likvideeriti see otsene kriisioht ning Eesti energiavarustus muutus vähem haavatavaks välismõjudele. Sealjuures tagati parem integreeritus Euroopa energiasüsteemi, kus riskide jagunemine on mitmekesisem ning elektrivõrgu häiretele reageeritakse ka kiiremini ja tõhusamalt.

Kuigi sünkroniseerimine vähendas üht suuremat geopoliitilist riski, kaasnes sellega ka mitmeid väljakutseid ja ohte. Tehniliselt oli see keerukas protsess, mis vajas põhjalikku planeerimist ja testimist, et vältida ulatuslikke voolukatkestusi. Majanduslikult oli see ka kulukas ettevõtmine, mis nõudis suuri investeeringuid uutesse alajaamadesse ja stabiliseerimismehhanismidesse. Koordineerimise keerukusega kaasnesid omad riskid – kuna tegemist oli kolme Balti riigi ja laiemalt Euroopa energiavõrgu vahelise projektiga, oli vajalik väga täpne koostöö erinevate süsteemioperaatorite vahel, et üleminek toimuks häireteta. Seni, kuni täielik sünkroniseerimine polnud lõpule viidud, eksisteeris ka teoreetiline oht, et Venemaa katkestab ühenduse enne, kui Balti riigid oleksid valmis iseseisvalt või uue süsteemi kaudu toimima.

Sünkroniseerimine oli oluline ka laiemas energiakriisi kontekstis. Euroopas on viimastel aastatel olnud energiakriis, mis on põhjustatud mitmest tegurist, sealhulgas Venemaa agressioonist Ukraina vastu, energiaturgude ebastabiilsusest ja taastuvenergia ülemineku keerukusest. Eesti sõltus varem suurel määral imporditud elektrist, mis muutis selle haavatavaks energia hinnašokkidele ja tarnekatkestustele. Sünkroniseerimise järel on Eesti paremini kaitstud elektrivarustuse häirete eest ja tal on suurem ligipääs Euroopa elektriturule, mis aitab energiakriisidega paremini toime tulla. Samuti on see suurendanud võimalusi investeerida taastuvenergiasse ja energiasalvestuslahendustesse, mis aitavad vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja tagada pikaajalise energiajulgeoleku. Samal ajal pole Eesti energiataristu sõjaliste ohtude eest kaitstud, mistõttu võib seda sammu lugeda vaid esimeseks suureks energiavaldkonna kriisivalmiduse, kriisijuhtimise võimekuste arendamise ja elutähtsate teenuste kaitse edulooks.

Viimased eeldavad ka edaspidi suuri investeeringuid, kuna moodsa riigi alustala on elekter, ilma milleta ei saa toimida ükski kriitiline infrastruktuur, olgu see siis tervishoid, side või tööstus. Seetõttu on sünkroniseerimine osa laiemast strateegiast, et tugevdada Eesti ja kogu regiooni kriisikindlust ning vastupidavust ootamatutele häiretele.

Fotod: võrgutrass talvel (Pexels, 2022) ja Britt Vahter (erakogu). Rõuge vallavanem Britt Vahter on omavalitsust tabanud kriisist lähemalt kirjutanud 18. detsembril 2023 ERR portaalis, öeldes, et  paberil võib tunduda, et iga kriis on lahendatav, ent päriselus saab elektrikriisist kiiresti kobarkriis olukorras, kust Rõuge vallas läbielatu on mikromahus ja jääb täna veel suurele osale Eestist arusaamatuks. Loe edasi siit. Intervjuu kasutamisel palume viidata järgmiselt: 

KRUK. 2024. INTERVJUU | Britt Vahter Rõuge valda tabanud lume-elektri kobarkriisist. Kriisiuuringute Keskus, 10.02.2024.