28. mail toimunud Kriisiuuringute Keskuse Haabersti projekti K-24 lõpuseminaril “Kogukondade kriisivalmidus – kuidas läheb?” esines Ukraine ühe suurima MTÜ Poruch juht Dr. Mariia Tyschenko (Ukraina) ettekandega kolmanda sektori ja kohaliku omavalitsuse koostööst Ukraina näitel.

Ettekandele eelneb Kriisiuuringute Keskuse kaasalgataja Anne-May Nageli ülevaade organisatsiooni 2024. aasta Tallinna ja Kohtla-Järve kogukondlike elanikkonnakaitse projektidest. Video on inglise keeles.

🟧🟦 Paneeldiskussiooni ja selle salvestamist toetas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kaudu Siseministeerium.

Foto ja video: 28. mai paneeldiskussioon (Kriisiuuringute Keskus, 2025).

Varud sisaldavad valikut esmatarbevahendeid, mis aitavad kohaliku kogukonna liikmetel iseseisvalt toime tulla vähemalt teatud kriiside korral, teatud aja jooksul.

Soetatud varude valik tehti lähtudes sellest, millised kriisid võiksid linna keskkonnas esineda ning millistest vahenditest võiks kiiresti abi olla, kui tavapärased teenused (vesi, elekter, toit) on ajutiselt katkenud. Valik kooskõlastati Päästeametiga ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametiga. Kogukondlikud varud ei ole mõeldud kogu piirkonna (27 000 inimest) pikaajaliseks varustamiseks, vaid toeks neile, kes võivad esimesena hätta sattuda või vajavad abi enne ametlike abikanalite rakendumist.

Kriisivarude üleandmine linnaosavalitsusele on osa koostööst, mille eesmärk on parandada kohaliku ja kogukondlikku tasandi kriisideks valmisolekut. Koordineeritud lähenemine võimaldab kriisiolukorras tegutseda kiiremini ja tõhusamalt. Kogukondliku kriisivarustuse loomist toetas Väike-Õismäe kogukondliku elanikkonnakaitse K-24 projekt, mille rahastajaks on SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Siseministeeriumi toel.

🟧🟦 Projekti K-24 tegevusi viib läbi Kriisiuuringute Keskus, projekti tegevuste elluviimist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital läbi Siseministeeriumi.

Foto: Haabersti linnaosavalitsuse teate suurendus kohalikus ajalehes (Kriisiuuringute Keskus, 2025).

Koolitus tõi kokku erinevas vanuses huvilisi, kes soovisid arendada oma oskusi ootamatuteks olukordadeks valmistumisel – olgu selleks elektrikatkestus, veepuudus või vajadus kodust kiiresti evakueeruda. Linnakeskkond esitab kriisiolukorras omapäraseid väljakutseid, millega osalejad said praktilise harjutamise kaudu paremini tuttavaks.

Praktilised tegevused: tuli, toit ja evakuatsioonikott

Koolitusel õpiti tule tegemist tulepulgaga – paljude jaoks oli see esimene kord sellist vahendit kasutada. Harjutused näitasid, et esmapilgul lihtsad tegevused, nagu tule süütamine ilma tikke või välgumihklit kasutamata, nõuavad tegelikult aega ja oskust.

Lisaks valmistati õues toitu kasutades kuivtoidupakke, mille kasutamine võib olla hädavajalik olukorras, kus tavapärane toiduvalmistamine pole võimalik. Osalejatele tutvustati, kuidas neid pakke kasutada, kuidas hinnata nende säilivust ja toiteväärtust ning mida varuda pikemaajaliseks iseseisvaks hakkamasaamiseks.

Kolmandaks suuremaks teemaks oli evakuatsioonikoti sisu. Arutati läbi, millised esemed peaksid kotis kindlasti olema – alates esmaabivahenditest ja dokumentidest kuni isiklike ravimite, hügieenitarvete ja toiduvaruni. Eraldi tähelepanu pöörati sellele, kuidas kohandada evakuatsioonikotti vastavalt perekonna koosseisule ja vajadustele.

Koolituse juhendajad andsid praktilisi teadmisi ja kindlustunnet

Koolitust viis läbi Naiskodukaitse esindaja ja Hannes Nagel Kriisiuuringute Keskusest, kellel on kogemus nii kriisideks valmistumise õpetamises kui ka praktiliste ellujäämisoskuste vahendamises. Osalejatele anti nii teoreetiline ülevaade kui ka võimalus ise läbi proovida tegevusi, mis võivad reaalses kriisiolukorras määravaks saada.

Koolituse rõhuasetus oli praktilisusel – läbi katsetamise ja kogemuse said inimesed teadmisi, mida saab kasutada ka koduses ettevalmistuses. Paljud osalejad tõid esile, et just ise tegemine andis rohkem kindlust kui pelgalt info kuulamine.

Ellujäämiskoolitus kui osa laiemast kogukonnaprojektist

Koolitus oli viimane üritus Väike-Õismäe ellujäämiskoolituste sarjas, mille korraldas Kriisiuuringute Keskus koostöös Naiskodukaitsega. Projekti eesmärk oli suurendada kohaliku kogukonna teadlikkust ja valmisolekut kriisideks, pakkudes osalejatele praktilist õpet ning tugevdades vastastikust usaldust ja koostööd.

Korraldajate sõnul näitas projekt, et linnainimesed tunnevad järjest enam huvi iseseisvaks toimetulekuks vajalike oskuste vastu. Kogukondade vastupanuvõime tõstmine läbi teadlikkuse ja oskuste on üks oluline samm turvalisema ja paremini toimiva ühiskonna suunas.

🟧🟦 Projekti K-24 tegevusi viib läbi Kriisiuuringute Keskus, projekti tegevuste elluviimist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital läbi Siseministeeriumi.

Foto: viienda linnas ellujäämise grupi koolitus Väike-Õismäel (Kriisiuuringute Keskus, 2025).

Laupäevaste koolituste valikus on esmaabi (koolitab parameedik Andrus Lehtmets) ja linnas ellujäämine (koolitavad Naiskodukaitse instruktorid), mis toimuvad Väike-Õismäel. Lisaks toimuvad ka veebikoolitused – Munitsipaalpolitsei Ameti instruktoritelt on võimalik õppida kriisiplaani koostamist ja Naiskodukaitse veebikoolitused jagavad targa evakuatsiooni teadmisi.

„Haabersti elanikel on esmakordselt võimalus täiendada oma kriisioskusi just kodukohas, kus koolitusi viivad läbi valdkonna tippspetsialistid. Soovitame kõigil sellest võimalusest osa võtta – osalemine on tasuta,“ ütles Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel. „Meie eesmärk on tugevdada linnaosa elanike valmisolekut kriisiolukordadeks. Kui igal inimesel on mitmekülgsemad teadmised ja oskused, suudame paremini toime tulla ootamatute olukordadega ning pakkuda tuge nii oma perele, sõpradele kui ka laiemale kogukonnale,“ lisas ta.

Ühtekokku toimub veebruarist maikuuni erinevatel teemadel 25 koolitust, mis annavad erinevaid kriisioskusi enam kui 400 Haabersti elanikule. Veel on vabu kohti, koolitustele registreerumiseks või ootenimekirja astumiseks külasta veebilehte www.kruk.ee/oismae.

🟧🟦 Projekti K-24 tegevusi viib läbi Kriisiuuringute Keskus, projekti tegevuste elluviimist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital läbi Siseministeeriumi.

Foto: Väike-Õismäe kriisioskuste koolitusprogrammi reklaam Haabersti linnaosa ajalehes  grupi (Kriisiuuringute Keskus, 2025).

Kriisiuuringute Keskuse tutvustas teiste teemade hulgas ka 2024. aastal Kopli 93 kogukonnakeskuse baasil läbi viidud kriisioskuste koolitusprogrammi. Tegemist oli SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetatud projektiga, mille eesmärk oli suurendada elanike teadlikkust ja valmisolekut erinevateks kriisiolukordadeks. Projekti fookuses oli kogukondlik õppimine ja praktilised oskused ootamatustega toimetulekuks igapäevaelus.

Koolitusprogrammis keskenduti kolmele valdkonnale: esmaabile, vaimse tervise esmaabile ning kriisioskuste arendamisele. Osalejad õppisid, kuidas anda abi füüsilise trauma korral, kuidas anda vaimse tervise esmaabi ning ka ellujäämisoskusi. Oluline rõhk oli ka sidemete tugevdamisel kogukonna liikmete vahel, sest just sellel on oluline roll kogukondliku vastupanuvõime kujundamisel.

Parandustöökoja meister Andre Pichen jagas oma kogemust parandustöökoja ülesehitamisest ja igapäevatööst. Parandustöökoda on nimelt koht, kus elanikel on võimalus ise käed külge panna ning õppida praktilisi oskusi – alates lihtsatest parandustöödest kuni keerukamate projektideni. Parandustöökoda ei ole aga pelgalt tehniline ruum, vaid ka kohtumispaik, kus on potentsiaali kogukonnatunde kasvuks.

Külaskäik andis tudengitele võimaluse mõista, kuidas rohujuuretasandi algatused võivad pakkuda tõhusaid lahendusi ühiskondlikele väljakutsetele. Kogukonnakeskused nagu Kopli 93 on platvormid, kus kohtuvad kohalik initsiatiiv, sotsiaalne innovatsioon ja praktilised oskused – ka kriisioskuste arendamiseks.

Foto: TLÜ tudengite külaskäik Kopli 93 kogukonnakeskusse (Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, 2025).

Päikselisel 15. märtsi laupäeval kogunesid Wiru spordikeskuses toimunud koolitustele ligemale poolsada Kohtla-Järve kogukonna liiget. Eesmärk oli kõigil ühine – täiendada kriisioskuseid ning selleks oli võimalusi kaks – valikus oli nii vaimse tervise esmaabi kriisikoolitus kui esmaabi koolitus. Kriisiolukorrale keskendunud vaimse tervise esmaabi koolituse eesmärgiks oli pakkuda kogukonnale võimalust õppida lihtsalt psühholoogilise esmaabi nippe ja põhimõtteid kriisiolukordadeks.

 Samuti viidi läbi praktilisi harjutusi, mis arendasid kuulamise, märkamise ja abistamise oskusi. Koolituse fookus seisnes enda ja kogukonna liikmete psühholoogilisel abistamisel selleks, et ka kriisides säiliks võime ratsionaalselt mõelda ja tegutseda. Lisaks rõhutati koolitusel seda, et vaimse esmaabi tugi raskes olukorras vähendab ka seda, kuivõrd palju professionaaselt abi inimene hiljem vajada võib. Vaimse tervise esmaabi koolitus, mille viis läbi kliiniline psühholoog Kadi Parve (MTÜ Peaasjad). jätkub veebikoolitusena, kus osalejad tulevad veel üheks õppepäevaks kokku.

Esmaabi koolitusel õppisid Kohtla-Järve kogukonna liikmed esmaabi osutama käepäraste vahenditega, lisaks kummutati esmaabiga kaasas käivad müüte. Koolitusel osalejad said (mõni ka esimest korda) proovida elustamisnuku peal südamemassaaži tegemist, lisaks töötati koos läbi AED-elustamisaparaadi õige kasutamine. Kuivõrd koolitaja, parameedik ja esmaabi õppejõul Andrus Lehtmetsal on pikaajaline praktiline kogemus, kuulsid osalejad näiteid nii hästi kui halvasti antud esmaabist.

Võitmatuse keskused on Ukrainas kasutusele võetud paikadena, kus tsiviilelanikud saavad elutähtsate teenuste, nagu elekter, vesi või küte, katkemisel esmast abi. Need on kohad, kus on näiteks võimalik laadida telefoni, viibida soojas, ent ka saada asjakohast ametlikku informatsiooni toimuvast. “Võitmatuse keskuseid toob ka Ukraina ise esile olulise elemendina ühiskondliku vastupanu- ja pidavuse jätkumisel varsti juba kolm aastat kestnud sõjas,” märkis MTÜ Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel. “Nii Eesti kui Rootsi on asunud tsiviilelanikkonna kriisivalmiduse tõstmise eesmärgil võitmatuse keskustele sarnaste kerksuskeskuste võrgustikku arendama. Samas on valdkonnas väga vajalik nii parimate praktikate piiriülene jagamine, kui ka ühiste kerskuskeskuste aluspõhimõtete jäädvustamine.”

PIMA projekti eesmärgiks on tuua kokku Eesti, Rootsi ja Ukraina kohaliku tasandi kerskuskeskuste eest vastutavad isikud, kellega alustada eelmainitud eesmärke täitva võrgustiku rajamist. Projektis on hindamatu roll Ukraina partneril MTÜ Poruch, kes on sõja algusest Ukrainas ka kerksuskeskuste ning ka laiemalt tsiviilelanikkonna abistamisega tegelenud. “Arendame projektis kerksuskeskuste kontseptsiooni, mis aitab kohaliku tasandi planeerijatel ja poliitikakujundajatel keskuste rajamisel end rahvusvaheliselt tõestanud praktikaid aluseks võtta. Sellest ülevaate saamiseks on projektis oluline ka uurimistöö, kus kaardistame kolme riigi kohaliku tasandi juhtumiuuringute näidetel praeguse seisu ning eelkõige need lahendused, mis on toiminud hästi – ent ka valdkonna murekohad,” sõnas MTÜ Poruch direktor Mariia Tyshchenko.

„Üks projekti olulisemaid tulemusi on kontseptsioonidokument võitmatuse keskuste kohta. See kontseptsioon on poliitiline ülevaade, kuid veelgi olulisem on see, et omavalitsused saavad paremini aru nii punktide käivitamisest, varustamisest kui ka toimimisest, lähtudes parimatest tavadest kohalike kogukondade kaasamisel ja arvestab haavatavuse erinevate aspektidega, näiteks erivajadustega inimeste, laste või vanurite vajadused,“ ütles Malmö ülikooli maailmapoliitika uuringute osakonna dotsent Tom Nilsson.

Projekti PIMA juhtpartneriks on Malmö ülikool, projekti aktiivsed tegevused toimuvad 2025. aasta kevad-suve perioodil. Projekti rahastab Rootsi Insitituut.