1. Evakuatsiooni ABC (eesti keeles, koolitaja Naiskodukaitsest):

Kriisiuuringute Keskuse elanikkonnakaitse kriisioskuste koolitusprogrammi eesmärk on pakkuda olulisi teadmisi ja oskusi, mis aitavad toime tulla kriisiolukordades.

“Tegemist on Haabersti linnaosa ajaloo esimese elanikkonnakaitse valdkonna projektiga, kus fookuses on kogukonna võimestamine läbi erinevate koolituste, mis toimuvad koostöös oma ala kogenud spetsialistidega. Selle aasta mai lõpuks oleme koolitanud hulga korteriühistute liikmeid ja juhte eri tüüpi kriisides toime tulema ning loonud kogukonnale ja linnaosavalitsusele ka baasvarud, mida saab eri kriisides kasutusele võtta,” lisas Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel. 

🟧🟦 Kriisiuuringute Keskuse Väike-Õismäe elanikkonnakaitse kriisioskuste koolitusprogrammi avaseminari ja projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kaudu Siseministeerium. 

Fotod ja videoamps: 16. jaanuari avaseminar Väike-Õismäel (KRUK, 2025).

Külaskäik Äripäeva raadiosse oli jätkuna 2023. aasta kevadel ilmunud ajakirjas Ehitaja 4(275) pikemast artiklist “Pole nõudeid – pole varjendeid” (lk 26-29), milles tõime esile varjumispoliitika murekohti, puuduvaid varjendeid ja auku seadusloomes.

Saates tõdesime, et seis Eestis varjendite rajamisega praegu, võrreldes 2023. aasta kevadega on suhteliselt sarnane. „Eesti varjumiskorraldus on praegu ehitatud varjumiskohtadele, mis pakuvad esmast kaitset peamiselt lendavate esemete eest. Varjumiskohad ei ole kahjuks varjendid ning viimaseid meil Eestis ei ole tänaseni,“ märkis Nagel.

Raadiosaates tuli juttu ka Hädaolukorraseaduse täiendamise seadusest. „Kooskõlastusringi on küll läbinud hädaolukorraseaduse täiendamise eelnõu, mis kehtestab nõuded varjendite rajamiseks, mis on seni puudunud. On positiivne, et eeskujuks eelkõige Soome regulatsioon. Kuna uue seaduse tähenduses on varjend on spetsiaalselt ehitatud varjumiseks ning varjumiskoht on selleks kohandatud varasemalt olemas olnud ehitis või selle osa siis need ei paku võrdväärset kaitset,“ sõnas Nagel.

Külaskäiku raadiosse võib kokku võtta järgnevalt: kriisivalmiduse seis on murettekitav, kuna puuduvad varjendid, mis suudaksid kaitsta otsetabamuste eest – olemasolevad varjumiskohad pakuvad vaid minimaalset kaitset lenduvate esemete eest. Samal ajal on elanikkonna teadlikkus ja valmisolek kriisiolukordadeks väga ülimadal, lõpptarbijate kanda jäävad kulud muudavad eluasemed paljudele kättesaamatuks, rõhutades vajadust riigi tugevama panuse järele elanikkonnakaitsesse.

🎙️ Kuula saadet järele siit, 2023. aasta artiklit saad lugeda äripäeva portaalist.  

Foto: Kirke Ert/ERR, 2023.

Koolituse raames tutvustati osalejatele ka seda, mis peaks igal inimesel ja perel kodus varude näol olemas olema, millele järgnes arutelu sellest, kuidas seda loetelu täiendada ja enda oludele vastavaks kohandada. Olulisena rõhutati, et varuda tasub asju, mida ka päriselt tarbitakse. Ehk siis ei tasu näiteks varuda kalakonserve, kui sa kala ei söö ning ikka neid asju, mida pere on harjunud tarbima.

Varudes peaks olema ka vett, 3L inimese kohta päevas. Lisaks tasub tähelepanu pöörata ka ravimite varule, esmaabikotile ja hügieenitarvetele. Lisaks ka pere esmaste vajaduste jaoks sularaha ning kui peres on auto, võiks paak alati vähemalt poolenisti täis olla. Info saamiseks võiks olemas olla patareidega raadio, lisaks ka akupank, millega saab enda telefoni töös hoida.

Koolituse põhisõnumiks on individuaalse valmisoleku olulisus kuna riigile ja avalikele teenustele ei saa alati kriisioludes lootma jääda. Seetõttu tuleb esmalt ise valmistuda, mis aitab oluliselt ka kohalikku omavalitsust ja sealseid elanikkonnakaitse spetsialiste.

Kohtla-Järve on Ida-Virumaal asuv linn, kus elab üle 35 000 inimese, sealne kohalik omavalitsus on kriisivalmidusse oluliselt panustamas. Kohtusime linnapea Henri Kaselo, kommunikatsiooni vanemspetsialist Kristina Piirimaa ning äsja ametisse asunud linnavalitsuse kriisispetsialistiga, et pidada nõu piirkonna elanikkonnakaitse vajaduste teemal.

“Kohtumine Kohtla-Järve linnavalitsusega oli meie jaoks oluline, et saada aru linna elanikkonnakaitse vajadustest ja ootustest. Kohtla-Järve on juba astunud olulisi samme piirkonna elanikkonnakaitse võimekuse tõstmiseks ning meil on hea meel, et saame selles valdkonnas koostööd teha,” sõnas MTÜ Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel.

Kriisiuuringute Keskus on alates 2024. aasta aprillist ettevalmistamas Kohtla-Järve elanikkonnakaitse võimearenduse projekti, kus fookuses on ka korteriühistu liikmete võimestamine eri tüüpi koolituste näol. Sarnane projekt on praegu toimumas Tallinnas, Kopli 93 kogukonnakeskuse baasil, sellest saad lähemalt lugeda siit.

🧡 Täname Kohtla-Järve Linnavalitsust kohtumiseks aja leidmise eest!

Foto: 2. mai kohtumine (Kriisiuuringute Keskus, 2024).

Haaberstis linnaosas elab aprillikuu seisuga ligemale 51 000 inimest, mis eraldi seisvalt moodustaks suuruselt neljanda linna Eestis. Pealinnas rahvastikust hõlmab Haabersti linnaosa 11%. Piirkonnas napib siseturvalisuse asutusi, nt puuduvad nii politsei kui päästekomando kuigi möödunud aastal on siseministeerium teatanud, et “…varasemate päästeameti plaanide kohaselt uue komando vajadus hoopis Haabersti linnaosas, kus elanike arv ja vajadus on läinud aastatega oluliselt kasvanud.” 

Paraku pole Haabersti linnaosasse need plaanid realiseerinud ning puudu on ka elanikkonnakaitse põhitaristust, nt puuduvad kerksuskeskused, mida Ukrainas tuntakse eelkõige nn võitmatuse keskuste nime all. Lisaks on linnaosas käesoleva aasta seisuga vaid üks avalik varjumiskoht.

Kriisiuuringute Keskus alustas eelmisel aastal Põhja-Tallinnas kogukondliku elanikkonnakaitse Kopli 93 pilootprojektiga, mille tulemusel omandavad enam kui 20 aktiivset kogukonnaliiget erinevate koolituste käigus erinäoliste kriisiolukordades käitumise teadmisi. Samuti varustatakse Põhja-Tallinnas üks kogukonnakeskus standardiseeritud kriisiolukordade põhivarustusega, mille tulemusel on võimalik omavalitsusel luua kerksuskeskus.

Kriisiuuringute Keskus on alates 2023. aasta oktoobrist ettevalmistamas Haabersti elanikkonnakaitse võimearenduse projekti, kus eraldi on fookus paneelelamute korteriühistu liikmete võimestamine. “Samasugune vajadus on Haaberstis, mis erineb Põhja-Talinnast oma massiivsete paneelelamupõhiste asumitega. Eriti haavatavas olukorras on eelkõige Väike-Õismäe asum, kus elab ligemale 27 000 inimest,” ütles Kriisiuuringute Keskuse kaasalgataja Anne-May Nagel.

🧡 Täname Haabersti Linnaosavalitsust ja Haabersti Tegevuskeskust kohtumiseks aja leidmise eest!

Kohaliku tasandi reaalsus elanikkonnakaitses peegeldab riigis toimuvat.

Tõime saates taaskord välja, et Eesti riigi kaitse koosneb mitte ühest vaid kahest komponendist – elanikkonnakaitsest ja sõjalisest riigikaitsest. Tähelepanuta on pea täielikult jäetud esimene pool, mistõttu puudub süsteem ja võimalused selle loomiseks püsirahastuse puudumise tõttu.

Ühtlasi puudub tänaseni riigis poliitiline kokkulepe sellest, et Eesti elanike kaitse ehk tagala, kus Kaitsevägi ammutab reserviste ja ressursse vabariigi kaitsmiseks, kaitse on prioriteet. Ukraina kaitsesõjakogemus Venemaa vastu näitab just tagala kaitse kriitilisust.

Olukorra selguse huvides laskusime ka detailidesse lihtsate näidete abil, nt varjend ja varjumiskoht on kaks erinevat asja ning miks on püsirahastuses kokkuleppe saavutamine kriitilise tähtsusega:

• avalikud varjumiskohad on kohad avalikus ruumis, kuhu inimestel on võimalik ajutiselt varjuda. Need ei sobi aga pikaajaliseks peatumiseks;
• varjendi puhul on tegemist allmaarajatisega, millel on spetsiifilised insenertehnilised nõuded. 
• püsirahastuseta ei ole põhimõtteliselt võimalik Eestis luua reaalset ja toimivat tsiviilakitsesüsteemi.

Kordame üleskutset Eesti erakondadele – elanikkonnakaitsega tegelema hakkamiseks on nüüd juba viimane aeg. Saadet saab vaadata (intervjuu algus 00:09:08 ja lõpp 00:14:14) siit!